GTÜ, ARBÖ ning Auto Zeitung panid proovile kümne eri tootja eri kvaliteediklassi suverehvid mõõdus 235/45 R 18. Kuiva teekattega polnud suurt vahet, kas tegu oli preemium-, kesk- või odavklassi rehviga. Suverehvi tegelik kvaliteet selgub märjal teekattel. Tulemused erinesid üksteisest mäekõrguselt.
GTÜ, ARBÖ ja Auto Zeitung testisid eri tootjate 2026. aasta hooaja kümmet eri suverehvi mõõdus 235/45 R 18. Sõiduvahendiks Audi A5 TFSI. Rehvid jaotati preemium- (Continental, Goodyear, Michelin, Pirelli), kesk- (BF Goodrich, Firestone, Maxxis) ning säästuklassi (Laufenn, Tercelo, West Lake) toodeteks.
Uuringu eesmärk oli selgitada, kas ja millised on seosed rehvisegu mehaanilise haardumise, sõidudünaamika ja keskkonnasäästlikkuse vahel nii märjal kui ka kuival teekattel.
Põhjalik testimine kontrollitud keskkonnas
Katsed viidi läbi kontrollitud keskkonnas, vastavalt kohandatud polügoonidel. Korraldati kaks katset: sõit kuiva ja märja teekattega. Kummaski kategooriates oli maksimaalselt võimalik saavutada kokku 150 punkti, kokku mõlema peale 300. Mõõdeti:
- Pidurdusteekond ja selle efektiivsus: aeglustusväärtuste ja pidurdusmaa mõõtmine algkiiruselt 100 km/h kuni täieliku peatumiseni. Pidurdusteekonna pikkuse arvutamisel rakendati standardset kineetilisel energial põhinevat valemit d = v^2 / (2 * g * mu), kus d = pidurdusteekond (m), v = algkiirus (27,78 m/s), g = raskuskiirendus (9,81 m/s^2), mu = rehvi ja teekatte vaheline efektiivne hõõrdetegur.
- Juhitavus (Handling): Ringrajal läbitud aeg ja subjektiivne stabiilsushinnang piirkiirustel, sealhulgas külgkiirenduse taluvus ja reageerimiskiirus suunamuutustele.
- Vesiliug (Aquaplaning): Pikisuunalise vesiliu tekkimise kriitilise kiiruse fikseerimine veekihi paksusel 7–9 mm, kus rehvi ja teepinna vaheline hüdrodünaamiline rõhk ületab rehvi siserõhu ja kontaktpind kaob täielikult.
- Keskkonna- ja mugavusparameetrid: Veeretakistuse mõõtmine trummelstendil (mõju kütusekulule), välise möödasõidumüra mõõtmine detsibellides ning vibratsiooni summutusomaduste hindamine.
Tulemuseks saadi drastilised erinevused eri klassi rehvide vahel, just märgpidurduse ja vesiliu okukorras. 53- protsendine vahe punktiskooris annab põhjust suhtuda kriitiliselt säästuklassi rehvidesse. Need võivad vihma ja märjaga osutuda turvariskiks, mille tulemusena inimelusid säästa ei õnnestu.
GTÜ (Gesellschaft für Technische Überwachung mbH) – Saksamaa tehnilise järelevalve ühing. Tegemist on sõltumatu ekspertorganisatsiooniga, mis teostab sõidukite perioodilist tehnilist kontrolli, ohutushindamisi ning sõidukikomponentide (nt rehvide) sertifitseerimist ja katsetamist.
ARBÖ (Auto-, Motor- und Radfahrerbund Österreichs) – Austria auto-, mootorratta- ja jalgrattaliit. Autoklubi ja liiklejate huviorganisatsioon, mis pakub maanteeabi, liiklusalast nõustamist ning osaleb autovarustuse võrdlustestide läbiviimises.
Auto Zeitung – Saksamaa autoajakiri. Tänaseni üks Euroopa juhtivaid autoalaseid perioodilisi väljaandeid, mis on spetsialiseerunud uute sõidukite põhjalikule testimisele, autotööstuse tehnoloogia analüüsile ja tarvikute (sh rehvide) katsete ja võrdlustestide korraldamisele.
Parimad ja halvimad on…
Kuival teekattel olid testitud rehvide tulemused tasavägised: lühima pidurdusmaa kiiruselt 100 km/h saavutas Continental (32,8 m) ja pikima West Lake (35,7 m).
Juhitavuse osas paistis dünaamilisusega silma Goodyear. Keskkonnanäitajates ning läbisõidus oli eeskujulik Michelin. Odavaima Tercelo rehv oli üllatavalt kütusesäästlik, kuid selle läbisõit jäi konkurentidele kõvasti alla.
Kriitilised erinevused ilmnesid märjal teekattel. Testi võitja Continental PremiumContact 7 pakkusid parimat märghaardumist ja stabiilsust.
Pirelli, Goodyear ja Firestone esinesid samuti hästi, sealjuures pakkus parimat püsivust vesiliuga Firestone`i suverehv.
Säästuklassi rehvid (West Lake, Tercelo, Laufenn) osutusid märjal teel (elu)ohtlikuks, liiga pika pidurdusmaa tõttu – kohas, kus Continentali rehvidega auto oli juba peatunud, oli odavrehvidega sõiduki jääkkiirus veel üle 30 km/h.
Haarduvuse piiril nõudsid säästurehvid elektroonilise stabiilsuskontrolli (ESP) sekkumist ja kippusid järskudel koormuse muutustel olema üle- või alajuhitavad, nõudes kriitilistes olukordades rooliga lisatööd ja kiiret ning mõtestatud reageerimist. Rõhk on siinkohal sõnal “mõtestatud”, sest kui auto hakkab käest ära minema, võib ehmatus juhi mõtlemisvõime halvata.
| Koht | Suverehvi mudel ja tootja | Test märg tee | Test kuiv tee | Kokku skoor | Hinnang, tulemus |
| 1. | Continental PremiumContact 7 | 147 | 135 | 282 | Suurepärane / Testi võitja |
| 2. | Goodyear Eagle F1 Asymmetric 6 | 125 | 138 | 263 | Väga soovitatav / Parim kuival |
| 3. | Pirelli Cinturato C3 | 128 | 134 | 262 | Väga soovitatav / Tasakaalustatud |
| 4. | Firestone Roadhawk 2 | 124 | 119 | 243 | Soovitatav / Hinnavõitja |
| 5. | BF Goodrich Advantage 2 | 117 | 123 | 240 | Soovitatav / Madal veeretakistus |
| 6. | Michelin Primacy 5 | 106 | 129 | 235 | Tingimustega soovitatav / Ökonoomne |
| 7. | Maxxis HP6 Premitra 6 | 88 | 111 | 199 | Rahuldav |
| 8. | Westlake Z-007 Super Ace | 88 | 100 | 188 | Mitterahuldav |
| 9. | Laufenn S Fit EQ+ (LK01) | 74 | 109 | 183 | Mitterahuldav / Kõrge risk |
| 10. | Tercelo Sport D1 | 70 | 99 | 169 | Mitterahuldav / Ohtlik märjal |
Suverehvi tegelik kvaliteet selgub märjal teekattel
Kuival asfaldil on suverehvide tulemuste vahed võrdlemisi väikesed. Pidurdamisel kiiruselt 100 km/h saavutas parima tulemuse Continental PremiumContact 7, mille pidurdusmaa oli 32,8 meetrit. Westlake suverehv vajas peatumiseks 35,7 meetrit. Kuigi 2,9-meetrine erinevus on liikluses märkimisväärne, ei tuvastatud ühegi rehvi puhul kuival asfaldil kriitilisi stabiilsuskadusid.
Juhitavuse dünaamika ja roolitunnetuse osas domineeris Goodyear Eagle F1 Asymmetric 6 (138 punkti), mis pakkus suurt täpsust ja kurvistabiilsust.
Tegelik tehnoloogiline taseme vahe tuleb välja siis kui teekate on märg. Continental saavutas märjal asfaldil peaaegu maksimumpunktid – 147 150-st. Continentali suverehv suuda kohanduda makrokaredusega ning selle kummiühenditel on kõrge silikageeli sisaldus. Tulemuseks lühike pidurdusmaa ning prognoositavus tee raskematel lõikudel. “Keskmik” Firestone Roadhawk 2 üllatas, pakkudes head märghaardumist (124 punkti).
Seevastu säästuklassi tooted nagu Laufenn (74 p) ja Tercelo (70 p) kaotasid märjaga juhitavuse täielikult. Sel hetkel kui Continentali rehviga auto juba ammu seisis ja juht oli kohvile läinud, liikusid odavrehvid edasi 30 km/h. Kineetilise energia jääk sellisel kiirusel on täiesti piisav, et tekitada jalakäijale raskeid kehavigastusi või kokkupõrkel sõiduk deformeerida.
Rehviarendusse on sisse kirjutatud füüsikaline vastuolu kulumiskindluse ja haardumise vahel – mida vähem kulub, seda kehvemini haardub. Ja vastupidi.
Michelin Primacy 5 mõõtmistulemused näitasid, et saab ka paremini: kuigi suverehvi pidurdusomadused jäid märjal teel keskpäraseks (106 punkti), saadi maksimumpunktid ökoloogilises ja majanduslikus hindamises.
Tänu spetsiaalsele polümeersideme struktuurile on rehvi kulumiskiirus äärmiselt madal ja prognoositav eluiga pikk, mis vähendab rehvi elutsükli kulusid ja mikroplastiku eraldumist keskkonda. Sarnast head ressursside tasakaalu, kuid oluliselt parema ohutusvaruga märjal teekattel, pakuvad Goodyear ja Pirelli.
Säästuklassi mudelite puhul ei ole madalam soetushind majanduslikult põhjendatud, kuna nende veeretakistus on sageli kõrgem (suurendades kütusekulu sõitjateruumis dünaamilisel liikumisel) ning kiirem kulumine tühistab esialgse rahalise säästu.
Väljakutsed rehvitootjatele
Kaasaegne rehviarendus seisab silmitsi keerulise tehnoloogilise konfliktiga, kus üheaegselt tuleb optimeerida vastandlikke parameetreid: maksimaalset haardumist märjal ja kuival pinnal, madalat veeretakistust, akustilist mugavust, minimaalset kulumist ning sellest tulenevat tahkete osakeste emissiooni.
Saab veel spetsiifilisemaks minna, tuleb arvesse võtta ka auto jõuallikat: kui tegu on täiselektrilise sõidukiga, tuleb rehvide puhul pöörata tähelepanu omakorda reale detailidele.
Rehvi kontaktpind teekattega on piiratud suurusega, mistõttu määravad turvise keemiline koostis ning mustri geomeetria otseselt sõiduki dünaamilise stabiilsuse.
Rehvimõõt 235/45 R18 on kõige levinum keskklassi sõidukite puhul nagu seda oli testis kasutatud Audi A5 – olenemata sõiduki klassist peavad rehvid pidama ka keerulisemates oludes, et tagada sõitjate turvalisus.
Kolme suure organisatsiooni läbi viidud proovisõidud eri klassi suverehvidega andsid olulist tagasisidet, kui palju eri klassi suverehvide kvaliteet tegelikkuses erineb. Poes ei pruugi ostja üksikasjadesse süveneda ning kõige määravamaks ostuhetkel saab kahjuks paljudel juhtudel ikkagi rehvi hind.
Kokkuvõtteks
- Suverehvide dünaamiline suutlikkus sõltub otseselt tootja panusest arendustöösse ja materjalidesse, mida rehvide valmistamisel kasutatud on. Preemiumklassi rehvid (Continental, Goodyear, Pirelli) pakuvad ühtlaselt kõrget ohutustaset kõigis ilmastikutingimustes.
- Märja teekatte katsed on peamine kriteerium, kus säästurehvid (Laufenn, Tercelo, Westlake) ei suuda tagada elementaarset aktiivset ohutust, pikendades pidurdusmaad ohtlikult ja kaotades enneaegselt stabiilsuse vesiliu olukorras.
- Keskklassi esindaja Firestone Roadhawk 2 kujutab endast optimaalset alternatiivi, pakkudes premium-klassi lähedast märgturvalisust märgatavalt madalama soetushinna juures.
Lugejal on siinkohal hea võimalus järele mõelda, mis auto puhul päriselt oluline on – Eesti muutliku suveilmaga on mõistlik maksta alguses rohkem, et hiljem ei peaks kahetsema ja haavu lakkuma.
Kasutatud allikad: GTÜ Gesellschaft für Technische Überwachung mbH. (2026). Sommerreifentest 2026: Mit Sicherheit durch die warme Jahreszeit.
Hea teada: Mida panna tähele elektriauto rehvide vahetamisel?
Kaanepilt: Continental pressimaterjal