Pikema autosõidu ajal kogeb enamus roolisolijaid sundmõtteid. Tahtmatult pähe ronivad korduvad, tihti absurdsed ideed on aju viis kontrollida ohutaju. Üks kummitav sundmõte sõidu ajal on seotud uuemates autodes “P” nupuga: mis juhtub, kui see hoo pealt üles tõmmata? Jah, mis siis juhtub!?
Teadusuuringud kinnitavad, et autosõit on üks levinumaid keskkondi, kus inimesed kogevad äkilisi, häirivaid ja pealetükkivaid mõtteid. Autoga sõitmine on vastutusrikas, kuid “käe sees” olev poolautomaatne tegevus ja pikema sõidu ajal aju genereerima ohutaju testimiseks äärmuslikke stsenaariume.
Teadusuuringud (nt Radomsky, Rachmani koordineeritud International Intrusive Thoughts Project) näitavad, et üle 90% tervetest inimestest kogeb aeg-ajalt pealetükkivaid ja tabulisi mõtteid, millest suur osa on seotud sõidukite juhtimisega. Mõte kerkib esile justkui eikuskilt, selle ära ajamine lõpeb edutult. Tuleb tagasi ja närib edasi.
Ja kuigi saad aru, et tegu on liialdusega, absurdiga, on ohutunne ja ärevus reaalsed. Võibki minna lappesse – “keera rool vasakule, keera vasakule, keera vasakule” või “tõmba seda kuladi “P” kangi!” Tõmbadki. Teades, et järgneda võib absoluutne jama, aga vastu panna ei suuda. Ette rutates: kuigi enamus kogeb autosõidu ajal mingisuguseid sundmõtteid, siis harva, kui midagi tehakse – enamasti “ärgatakse” ehmatusega ja kontroll on tagasi. Aga mis ikkagi juhtuks, kui tõmmata sõidu ajal täiel kiirusel “P” kangi üles!?
Sundmõte ehk obsessioon on korduv, pealetükkiv ja tahtmatu mõte, kujutluspilt või impulss, mis tungib inimese teadvusse vastu tema tahtmist ning tekitab tugevat ärevust, hirmu või ebamugavustunnet. Erinevalt tavalisest muretsemisest tajub inimene sundmõtet sageli võõrana, ebameeldivana või oma väärtustega vastuolus olevana, kuid ei suuda seda pelgalt tahtejõuga välja lülitada.
Nad tegid seda meie eest
Käsipidurikang juhi parema käe all on tuttav ja tummine asi. Seda, mis juhtub, kui sõidu ajal kangist vedada, teab iga vanema autoga sõitja – piduritross tõmbab autol tagarattad plokki. Libedal teel saab auto selle abil viia elegantselt külglibisemisse, oskajam juht teeb sõidu pealt spinni. Käsipidur tõmmati peale seisu ajal ning abi võib sellest olla juhul kui pidurid ei tööta. Kõik oskused on õpitavad ja abiks teatud olukordades.
Tänapäevane elektrooniline seisupidur (EPB) on märkamatu klahv keskkonsoolis – enamasti automaatne: kui auto seisma jääb, läheb see peale. Aga mis juhtub, kui sõidu ajal “P” üles tõmmata? Elektrooniline lühis? Või teeb auto teel spinni? Salto? Otse kraavi? Olen minagi hajameelselt pidurinuppu näppinud ja mõelnud, mis oleks kui…
Õnneks tegid nad seda meie eest. USA autoajakirja Carscoops ajakirjanik otsustas “P” üles tõmbamise ära proovida. Otsis tühja maantelõigu, lisas kiirust ja tõmbas nupust.
„Andsin impulsile järele ja tõmbasin sellest. Minu üllatuseks peatas see auto täielikult ja ilma igasuguse draamata — kui välja arvata väike hoiatav piiksumine armatuuris,“ kirjeldas ajakirjanik oma kogemust.
Sama katse võtsid hiljuti ette ka Saksa politseinikud, kes jagasid oma eksperimendist videot sotsiaalmeedias. Politseiautoga sõites tõmmati elektroonilist käsipidurit ja hoiti seda üleval. Tulemus oli identne: sõiduk tegi stabiilse, kontrollitud ja tõhusa äkkpidurduse kuni täieliku peatumiseni.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei viska auto “P” üles tõmbamise ajal tagarattaid risti ega blokeeri pidureid – elektrooniline käsipidur on mõeldud dünaamiliseks hädapidurduseks (dynamic emergency braking) ja ongi mõeldud eriolukordades kasutamiseks, ka sõidu ajal.
Kui kogemata lülitit riivata, ei juhtu midagi, mõnikord süttib armatuuris hoiatussignaal. Kobakäppade peale on insenerid mõelnud.
Kuid kui lülitit tõmmata ja üleval hoida, saab pardaarvuti signaali hädaolukorrast. Sõiduki juhtimise võtab üle stabiilsuskontrolli süsteem (ESP/ABS), pidurdusjõud suunatakse kõigile ratasteke, ABS töötab täisvõimsusel – rattad ei lukustu, auto püsib teel ja rooliga on võimalik takistustest mööda põigata. Taga sõitjale näidatakse kiirelt vilkuvaid piduritulesid, märki järsust pidurdamisest. Niipea kui “P” lahti lasta, olukord normaliseerub.
“P” kui elupäästev nupp
Eelnev selgitus tappis põnevuse ja igasuguse tahtmise niisama katsetama hakata. “P” on elupäästev nupp ja oluline kaasaegses autos olev turvalisust lisav vidin.
Kuna käsipiduri “P” klahv asub enamasti esiistmete vahel keskkonsoolis, on see ka kõrvalistujale kättesaadav. Näitesk tabab autojuhti ootamatu terviserike või pidurid lõpetavad töölepingu – sellisel juhul saab kaassõitja sekkuda ja klahvi üles tõmmata. Lisaks pidurdamisele tuleb võtta roolist, et hoida autot teel ning ruleerida sõiduk turvaliselt tee servale.
Osa uutest autodest suudavad juhi terviserikke või juhtimisse sekkumise piiratuse automaatselt tuvastada ja tegutseda: lülitavad sisse ohutuled ja juhivad sõiduki tee serva.
Las see “P” jääda
Nüüd, kus on teada, milleks “P” hea on, võib sellesuunalised mõttemängud igaveseks unustada. On muidki alateadvusest esile kerkivaid sundmõtteid, mis autosõidu ajal igavlevat aju kiusavad. Kui neid teadvustada, ei ole muud kui leida sobivaid ohutuid tegevusi.
Miks ei tasu “P” nupuga sõidu ajal heast peast mängida? Sest tüli tõuseb tühjast. Igasugune äkkpidurdus on kaassõitjate jaoks ootamatu ja ehmatav, see koormab veermikku ja tihedas liikluses tekitab tagant otsasõidu ohu. Eri automarkidel on elektroonilise pidurduse reaktsiooniaeg erinev.
Kõrvalistujale tasub siiski selgitada, et päris ilma asjata see “P” klahv konsoolis ei istu. Kui juht ei saa juhtida, saab kaaslane olukorra päästa.
… mis ei tähenda, et nüüd peaks hakkama oma peas ketrama mõtet “aga mis siis, kui juht saab südari?” See on muuseas pea sama levinud sundmõte kaassõitjatel kui on “P” klahvist vedamine autojuhtidel.
Kasutatud allikad
- What Actually Happens If You Pull An Electronic Handbrake While Driving?
- Polizei NRW / ametlikud liiklusohutuse videod
- Elektronische Parkbremse: Funktion und Notbremsung
- Electronic Parking Brake (EPB) Systems
Kaanepilt: Ylle Rajasaar