Internetis vohab vähkkasvajana uus Egiptuse nuhtlus: sisufarmid. Lehed, mille on loonud ja mida sisuga täidab tehisaru. AI hanitab Google`i ja reklaamiandjad ning teadmatuse arvelt korjab omanikule korraliku kopika. Kuidas jama ära tunda, kuhu teada anda?
Sisufarmid võtavad interneti üle – tehisaru loob kodulehe, otsib teemakohased uudised, tõlgib need eri keeltesse, laseb botid lugema, tõstab osavalt lehe positsioonining teenib (inim)omanikule hulga raha.
Päris lugejad, kes lehele meelitatakse, jahmuvad jamast ning hakkavad ka päris ajakirjanikke AI-ga tehtavas kahtlustama. See on meie tänane päev. Kas protsessi saab tagasi pöörata? Saab, kui teadlikult tegutseda.
Fantoomveebid ja tehisaru toel vorbitud lehed, klikimagnetid ja automatiseeritud SEO on minugi argipäev – hommikul rahvusvahelisi uudiseid lugedes peab silmad lahti hoidma, et ei satuks skämmi otsa ega hakkaks hurraaga mingit s.tta paljundama – tänapäeval suudab tehisaru produtseerida (eriti inglise ja saksa keeles) täiesti tõesena näivat sisu.
Kirjutajana kummitab teine mure: kuidas kaitsta ahne tehisaru krabamise eest oma loomingut? Kui ei kaitse, võid oma “kaua tehtud kaunikesti näritud pastakas” lugude kilde, fotosid, nende töötlusi, leida täiesti suvalise sisuvabriku sisututest lugudest. Sinu looming teenib raha. Kelllegi teisele.
Sest suure tõenäosusega on fantoomleht tänu automatiseeritud protsessidele ja pidevale produktsioonile ka otsimootorites kõrgemal kohal, mis tähendab, et reklaamiandjate (ka Eesti omade) reklaamiraha suunatakse neile. Tänapäeval on olemas nutikas tarkvara robotlugejatele inimliku näo andmiseks, Google loeb “lugejad” kokku, statistika tundub usaldusväärne, ja reklaamiraha muudkui tiksub.
Näited elust enesest
Kui sisestada otsingumootorisse hiljuti esitletud automudeli nimi või spetsiifiline tehniline küsimus, kuvatakse Google`is alguses AI lühike kokkuvõte ja seejärel populaarseimad lehed, kust leida lisainfot. Sisuvabriku otsa nii komistataksegi.
Hiljuti hakkas sotsiaalmeedias ringlema uue eestikeelse autoportaali reklaam. Tuttav läkski lugema, jahmus ja saatis mulle küsimuse, kas tean asjast midagi. Ka mina andsin oma paar väärtuslikku minutit sisuvabrikule, et tuvastada AI-põhisus, teavitada Google`it ning anda küsijale vastus. Google pole kümnekonna päeva jooksul robotpaljundajatega midagi ette võtnud, nimetatud leht on tänaseni aktiivne ja krabab pidevalt uut sisu.
Esmapilgul viisakas kujundus, justkui eestikeelsed pealkirjad ja sajad värsked lood – avad vajaliku artikli ja ei saa enam aru, mis toimub. AI tõlkeveidrused “karusnahast libukleit”, “katusekatuse telk”, “väändemoment”, “elektrikerev” – kokkuvõttes kaob naljatuju, sest saad aru, sind on hanitatud. Ja kellegi kaukasse tilgub raha.
Kui juba, siis juba – tasub uurida, kes on kummalise lehe taga. Nimetatud sisuvabriku aadressiks oli pandud suvaline Vilniuse korteri aadress Leedus. Leidub lehti, mis juhatavad Rumeeniasse või Serbiasse. Igal juhul ei ole eestikeelsena näival uudistesaidil midagi ühist Eestiga. Aga kes sellesse küll süveneda viitsiks!?
Uus Egiptuse nuhtlus
Väljend “Egiptuse nuhtlus” pärineb Piibli Vanast Testamendist (2. Moosese raamat), kus kirjeldatakse kümmet Egiptuse nuhtlust, näiteks vee muutumist vereks, katku levimist, rändrohutirtsude parvi maad laastamas, rusikasuurust rahet jne. – Jumal saatis kannatused vaaraole, et see iisrellastel lubaks lahkuda.
Content Farm ehk tehisaru loodud sisu tootev veebileht on Egiptuse nuhtlus XXI sajandi kastmes. Mõiste sai laiema kõlapinna internetiturunduses nullindate lõpus. Algselt kutsuti sisuvabrikuteks meediaväljaandeid, mis palkasid kvalifitseerimata kaadri tootma populaarsete märksõnade põhjal lühikesi sisutuid uudiseid. Sarnast jama hakkasid omalt poolt tootma PR-agentuurid, ja trend levis seda kiiremini, mida rohkem meile selgitati, et “lugeja tahabki lühikest uudist.”
Niisiis ei ole sisufarm mingi suur uudis, vaid asjade loomupärane areng AI ja automatiseerimise suunas. Siht on sama: ajakirjandus on eilne päev, oluline on kätte saada otsinguliiklus ja teenida bänneriklikkidelt tulu.
Tänapäeval on generatiivse tehisintellekti (LLM) võidukäik viinud sisufarmid täiesti uuele tasemele. Inimkäsi ja -aju enam lugude kokkukrabamiseks ja kirjutamiseks ei vajata. Veebikratid (web scrapers) jälgivad 24/7 mainekaid väljaandeid, tõlgivad paari sekundiga teksti, muudavad lauseehitust, et vältida plagiaati; loovad SEO-optimeeritud pealkirjad, lisab pildid ja lugu lendab.
Sisuhaldussüsteem paiskab veebi iga päev kümneid või sadu „uudiseid“ ilma, et ükski inimene oleks neid läbi lugenud. Ja ilma et inimesed neid uudiseid ka massiliselt loeks. Bot, bot, bot.
Kuidas tuvastada ja oma autorlust kaitsta?
Ehkki sisufarmide visuaalne kujundus võib matkida moodsat uudisteportaali, reedavad AI- sisutuse selged mustrid.
- Puudub toimetus ja kontaktandmed: Lehel pole toimetuse koosseisu, vastutava väljaandja nime, registrikoodi, e-posti aadresse ega telefoninumbreid. Kontaktilehel on sageli vaid tühi tagasisidevorm või anonüümne aadress välisriigis.
- Koomilised ja robotlikud keelevead: Kuna AI tõlgib inglise või saksa keelest erialast konteksti mõistmata, tekivad terminoloogilised absurdsused (nt auto kerevormide, mootoriosade või maastikusuutlikkuse kirjeldamisel).
- Massiline ja hüplev uudisvoog: Ühel ja samal päeval ilmub lehele 20–50 artiklit, mis katavad suvalisi teemasid USA pikapitest Hiina prototüüpide ja Euroopa elektriautodeni. Kohalik kontekst puudub
- Algallikate ja autoriviidete puudumine: Tekstides ei mainita, kust info pärineb, ega ole juures kirjutaja nime, kes testis või intervjueeris (jah, ka intervjuusid fabritseeritakse!)
- Artiklite ülesehitus on ühetaoline: Iga lugu järgib kindlat AI-skeemi (sissejuhatus, kolm sarnase pikkusega vahepealkirja, kohmakas kokkuvõte).
Ajakirjanike, blogijate ja fotograafide jaoks on suurim oht, et sisufarmid ei kraba ainult välismaiseid lehti, vaid kopeerivad ja mugandavad ka kohalike autorite tööd. Et end kaitsta, tuleb tunda seadust.
Kui on kahtlus, et sinu artikleid või väljaande lugusid krabatakse ja kasutatakse sisuvabrikus, tuleb tegutseda. Euroopa Liidus on sätestatud kindlad reeglid, kuidas fantoomlehtedele tee prügikasti kätte näidata (ent nagu öeldud, kiiresti ja kohe ei juhtu midagi).
- Autoriõigus tekib automaatselt: Vastavalt Autoriõiguse seadusele (AutÕS) tekib autoriõigus teosele selle loomise hetkest. Teose registreerimine või autoriõiguse märgi (©) lisamine pole kohustuslik.
- Faktid vs teose väljendusviis: AutÕS sätestab, et faktid, uudised ja andmed ise ei ole autoriõigusega kaitstud. Küll aga on kaitstud teose originaalne sõnastus, analüüs, ülesehitus, pealkirjad ja visuaalsed materjalid (fotod, graafikud).
- AI-tõlge ja parafraseerimine on tuletatud teos: Kui tehisaru võtab autori artikli, tõlgib või kirjutab selle lause-lauselt ümber, on tegemist teose töötlemise ehk tuletatud teosega. Selleks on vaja esialgse autori luba. Loata tegemine on autori varaliste õiguste rikkumine.
- Isiklike õiguste rikkumine: Isegi kui tekstist võetakse katkendeid seadusliku tsiteerimise erandi alusel, nõuab seadus alati autori nime ja algallika selget äratoomist. Sisufarmid jätavad autori reeglina täielikult mainimata.
Krabamise keelamine ja sellest teavitamine
Alljärgnevalt paar lihtsat tööriista, millega sisuvabrikutele oma autorluse ja loodud sisu krabamine keelata ja rikkumise kahtluse korral tegutsemise juhis.
- Krabajate blokeerimine
robots.txtfailis: Tuntud tehisarurobotitele tuleb serveris juurdepääs kinni keerata: (tuntumad on GPTBot, CCBot, ClaudeBot, Bytespider. - Botikaitse ja tulemüür: Veebiturbe teenused (nt Cloudflare) võimaldavad sisse lülitada automaatse krabamiskaitse (AI Scrape Protection) ja piirata päringute sagedust (Rate Limiting).
- Unikaalsed kontrollmarkerid: Pikematesse uurivatesse artiklitesse või andmetabelitesse võib peita spetsiifilist sõnastust või kontrollandmeid, mis tõestavad kopeerimise fakti ka pärast AI-töötlust.
- Rikkumise kahtluse korral salvestamine: Ekraanitõmmised kuupäeva ja URL-ribaga. Sisuvabrikute lehti saab arhiveerida avalikes registrites (nt Wayback Machine), et haldaja tõendeid tagantjärele ei saaks kustutada.
- Hostingu- ja serveripakkujale (DMCA / Takedown Notice) rikkumisest teatamine: Veebipäring (nt Whois või .ee puhul Internet.ee WHOIS), et leida lehe majutusteenuse pakkuja (hosting provider) ning teenusepakkujale kirjalik ametlikus vormis saata teade autoriõiguste rikkumisest (lingid originaalile).
- Google`ile teade viitega autoriõiguste rikkumisele (DMCA): Google`i juriidilise sisu eemaldamise tööriista kaudu esitada taotlus ebaseadusliku sisu eemaldamiseks otsingutulemustest.
Seadus kohustab serveri omanikku rikkumisele reageerima ja ebaseadusliku sisu eemaldama, kaasvastutuse vältimiseks.
Kui lehel autoriõigust otseselt ei rikuta, kuid tegemist on ilmselge madalakvaliteedilise AI-rämpsuga, tuleks Google Search Console’i kaudu esitada Spam Report. Kui otsinguliiklus lehelt kaob, ei ole fantoomlehel ka mingit mõtet.
-
Kui tegemist on .ee domeeniga ning lehe andmed on võltsitud või eksitavad, saab pöörduda Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) poole.
-
Kui leht tegeleb tarbijate eksitamise või ebaausate kaubandustavadega, on järelevalveorganiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
-
Raskemate ja süstemaatiliste rikkumiste korral on autoril õigus pöörduda Justiitsministeeriumi autoriõiguse komisjoni poole lepitusmenetluseks või kohtusse saamata jäänud litsentsitasu ja kahjuhüvitise nõudega.
Kokkuvõtteks
Uus Egiptuse nuhtlus ja sellest jagu saamine on osa digihügieenist. Kuigi teavitamine võib tunduda mõttetuna – lihtsam on skrollida nuhvlis ja öelda “pole minu mure”, siis tasub ümber mõelda. Ühel päeval võib juhtuda, et tsiteerid kvaliteetse allika asemel AI kräppi.
Klikivabrikud on nagu Temu – pildi peal paistab kõik ilus ja hind on kümme korda väiksem, aga kui asi käes, ei kõlba see ka koera saba alla. Maailmas jälle juures mõttetut rämpsu ja rahulolematu tarbija.
Ajakirjanikutöös on tehisarust palju abi, kui osata töövahendeid mõistlikult kasutada. Kui ise ei viitsi kirjutada või kaamerat pildistamiseks käes hoida ja töö teeb ära AI, tuleb vastav märge loole või pildile juurde lisada – nagu lisame sisuturunduse viite makstud loole.
Eestis on plagieerimine keerulisem kui suurtes keeleruumides – hea kirjutaja pakub vaimset naudingut, hea fotograaf esteetilist elamust. AI on eesti keeles jätkuvalt kohmakas ja konarlik. Äratuntavalt kuiv.
… ja ma ei räägi mõttekriipsudest ja kolmest mõttepunktist, mida kasutan palju ja mis olevat kõige lihtsam viis tunda ära kui asjasse on segatud keelemudel. Ma räägin suvalise sodi avaldamisest. Ärge tehke. Ärge lugege. Ja kui silmad verd jooksevad, andke oma kahtlustest teada. Maailm jälle natuke vahvam paik elamiseks.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar