Keskkonnaagentuur hoiatab 22. augustil Eestit räsiva ohtliku lõunatsükloni eest. Kas lähenev maru kordab ajaloolist augustitormi 1967. aastal? Ja kuidas rahulikuks jääda olukorras, kus mööda lendavad naabri lehm ja üleaedse kuurikatus!?
Keskkonnaagentuur on laupäevaks ja pühapäevaks andnud kogu Eestile oranži ehk 4. taseme ilmahoiatuse, mis tähendab, et tegemist on ebatavalise ja ohtliku ilmastikunähtusega. Klõpsa ülemise pildi peale, ja jõuad otse ilmateenistuse lehele.
Laupäeval, 22. augustil jõuab lõunast Eestisse aktiivne ja kiiresti süvenev madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa erakordselt tugeva vihmasaju, äikesetormi ning Liivi lahel ja rannikul puhanguti kuni 30 m/s ulatuva tuule.
Ööpäevaga võib maha sadada koguni terve kuu vihmanorm (kohati kuni 90 mm), mis koos lehes puude ning tormituulega toob kaasa suure murru- ja elektrikatkestuste ohu.
Sotsiaalmeedia juba kajab rahulolematusest, et aina hoiatatakse, aga kui asi käes, murdub üks puuoks ning ongi kõik. Selle peale ei oska muud kosta kui aitäh, et hoiatate. Väga ei tahaks ekstreemsusi kogeda, kalendri järgi on ju alles suvi. Mis sest, et vahelduvoolune nagu need Eestis olema kipuvad.
Kuidas tsüklon üle Eesti liigub?
Tsüklon läheneb laupäeva päeval lõuna poolt ning selle vahetus servas paisub tuul kiiresti väga jõuliseks, samas kui tsükloni vahetus keskmes püsib tuul ajutiselt nõrk ja muutlik.
Laupäeva (22.08) pärastlõuna ja õhtu: Tugev vihmasadu ja äike levivad Lõuna-Eestist järk-järgult põhja poole.
Kirde- ja idatuul tugevneb sisemaal puhanguti 17–19 m/s, saartel ja läänerannikul pöördub tuul loodesse ja põhja puhanguti 21 m/s ning Liivi lahe piirkonnas tõusevad iilid juba 26 m/s. Hilisõhtuks ületab tsükloni kese Eesti lõunapiiri.
Ööl vastu pühapäeva (23.08): Tsüklon liigub üle Ida-Eesti kirdesse Peterburi suunas. Torm saavutab oma haripunkti. Liivi lahe ümbruses ulatuvad loodetuule puhangud kuni 30 m/s, rannikualadel puhanguti kuni 28 m/s, sisemaal ja Lõuna-Eestis ulatub edela-, loode- ja põhjatuul puhanguti 22 m/s; 24 tunni jooksul on vett taevast oodata 50–70 mm, kohati kuni 90 mm.
Kas lähenevat maru saab võrrelda ajaloolise augustitormiga?
Küsimus, kas lähenev maru võib korrata Eesti ilmaloo kõige hävitavamaid torme (rahvasuus viidatud sageli 1967. või 1969. aasta augusti- ja sügistormidele), on igati põhjendatud.
1967. aasta 6.–7. augusti oli Eestis “sajandi torm”: See on Eesti lähiajaloo võimsaim suvetorm, kus tuul puhus püsivalt orkaani tugevusega (puhangud 30–35 m/s) pea kahe päeva vältel.
Torm murdis ainuüksi Loode- ja Kesk-Eestis miljoneid tihumeetreid metsa tervete lankidena ja kiskus lahti ja viis minema tuhandeid katuseid.
1969. aasta sügistorm: 1969. aasta novembris mõõdeti Ruhnul Eesti kõigi aegade absoluutne tuulerekord – 48 m/s.
Läheneva tsükloni prognoositavad tuulepuhangud (Liivi lahel kuni 30 m/s, mandril 17–22 m/s) on ülitugevad, kuid ei küündi tõenäoliselt päriselt 1967. aasta augustitormi püsiva orkaanitugevuseni ega ka ekstreemsete rekorditeni 1969. aastal.
Lähenev torm on siiski suve lõpu kohta erakordselt ohtlik. Kuna puud on täies lehes ja puude võrad püüavad tohutult tuult ning maapind muutub paduvihma (kuni 90 mm) tõttu pehmeks, murduvad oksad ja puutüved märksa kergemini kui sama tuulega talvel. Lisaks võivad kohalikud äikesepagid ja võimalikud keeristuuled tekitada lokaalselt väga suuri purustusi.
Kuidas valmistuda? Päästeameti meelespea “Ole valmis!”
Äärmuslikud ilmaolud võivad murda puid, tekitada pikemaajalisi elektrikatkestusi ning muuta liiklemise eluohtlikuks. Ennetavad sammud aitavad kahjusid ja ebamugavusi ennetada ja vähendada.
Enne tormi:
- Korja õuest kokku lahtised esemed, mis võivad tuulega lendu tõusta (aiamööbel, batuudid, lillepotid, tööriistad).
- Sulge tihedalt kõik aknad, uksed ja ventilatsiooniavad.
- Pargi sõiduk garaaži või lagedale platsile, eemale suurtest puudest ja elektriliinidest.
- Lae täis mobiiltelefonid, sülearvutid ja akupangad.
- Tangi auto kütusepaak ning varu piisavalt joogivett, toitu ja hädavajalikke ravimeid.
- Pane käepärast valmis taskulamp, patareitoitel valgustid, raadio ja varupatareid.
- Eemalda vooluvõrgust tundlikud kodumasinad ja elektroonika, et kaitsta neid äikesekahjustuste ja voolukõikumiste eest.
- Too lemmik- ja koduloomad siseruumidesse või turvalisse varjualusesse.
- Selgita lastele ja hoolt vajavatele lähedastele rahulikult olukorda – tuleta meelde, et müristamine on vaid heli ning tõelist ohtu kujutavad välk ja tugev tuul.
Tormi ajal:
- Püsi siseruumides: Hoia eemale akendest. Kui pead hoonest väljuma, kasuta ust, mis asub allatuult.
- Ära küta ahju ega pliiti: Äikese ajal väldi tule tegemist ahju või pliidi alla, kuna korstnast tõusev soe suits ja tahm on head elektrijuhtmed ning võivad välku ligi tõmmata.
- Liiklus: Väldi paduvihma ja tugevate puhangutega sõitmist. Kui sõit on vältimatu, vali ohutu kiirus, hoia pikivahet ja arvesta teele kukkunud puude või teele kogunenud veega.
- Maha kukkunud elektriliinid: Ära mitte mingil juhul lähene purunenud liinidele! Hoia vähemalt 8–10 meetri kaugusele ja teavita juhtunust elektriettevõtet.
Võta oma ärevus maha
Ärevus tormi ajal on loomulik evolutsiooniline reaktsioon valjudele helidele ja ettearvamatusele, kuid keha “võitle-või-põgene” režiimi saab teadlikult välja lülitada närvisüsteemi füsioloogiliste päästikute abil. Seda on vaja hingerahu jaoks.
Esimene soovitus oleks teha tass teed, olla lähedaste ringis, püsida kodus ja teha üheskoos midagi toredat, mis juhiks mõtted väljas möllavalt marult eemale. Mängida lauamänge, jutustada lugusid, koos musitseerida, voltida origamisid, teha ühiselt süüa – peamine, et keegi pesakonnast ei tunneks end mahajäetuna.
Teadlased selgitavad meie peakestes toimuvat muidugi märksa keerulisemalt. Otsisime välja mõne harjutuse, millega oma ärevust maha keerata ja olemist rahustada.
Füsioloogiline regulatsioon (kiire pulsi ja paanika mahavõtmine)
- Füsioloogiline ohe (physiological sigh): Tõhusaim teaduspõhine viis ärevuse kiireks langetamiseks. Tee kaks järjestikust sissehingamist läbi nina (esimene sügav, teine lühike lisatõmme kopsude tippu) ja üks pikk, aeglane väljahingamine suu kaudu. Korda 3–5 korda, et aktiveerida uitnärv (vagus nerve) ja langetada südame löögisagedust.
- Jahe vesi ja sukeldumisrefleks: Kui tunned paanikahoogu, kasta nägu 15–30 sekundiks jahedasse vette või hoia külmaveepudelit põskedel ja silmade all. See käivitab imetajate sukeldumisrefleksi, mis aeglustab koheselt pulssi ja surub alla sümpaatilise närvisüsteemi ülereaktsiooni.
- Progresseeruv lihaslõdvestus (PMR): Pinguta teadlikult teatud lihasgruppi (nt suru käed rusikasse või tõmba õlad kõrvade juurde) 5 sekundiks ja lase seejärel järsult lõdvaks 10 sekundiks. See aitab kehal vabaneda adrenaliinist tingitud lihaspingest.
Sensoorne maandamine ja fookuse nihutamine
5-4-3-2-1 tehnika: Ärevuse ajal kaob aju ratsionaalne kontroll. Too fookus reaalsusesse tagasi, nimetades mõttes või valjusti:
- 5 asja, mida toas näed
- 4 asja, mida saad käega katsuda (nt teki tekstuur, jahe lauapind)
- 3 asja, mida kuuled (v.a tormiheli, nt kella tiksumine, oma hingamine)
- 2 asja, mida haistad
- 1 asi, mida maitsed
Sensoorse sisendi piiramine: Tõmba kardinad ette, et vältida kõikuvate puude ja välgusähvatuste nägemist. Pane kõrva mürasummutavad kõrvaklapid, kuula rahulikku muusikat, audioraamatut või valget müra (brown noise summutab madalaid tormikolksatusi eriti hästi).
Kognitiivne kontroll ja infokäitumine
- Lõpeta radari ja uudiste pidev värskendamine (doomscrolling): Pidev tormiuudiste kerimine toidab ajus ohutunnet ja hoiab keha häireseisundis. Määra kindel rutiin: vaata ilmaradarit või hoiatusi ainult korra 2–3 tunni tagant.
- Kontrolliringi meetod: Jaga mõtted kaheks: asjad, mida saad juhtida (uksed lukus, aknad kinni, telefon laetud, lemmikloom toas) ja asjad, mida ei saa (tuule kiirus, vihma hulk, äikese suund). Keskendu tegevustele, mis on sinu kontrolli all, ja teadvusta, et ilmastikunähtus möödub varem või hiljem iseenesest.
- Käeline mikrotegevus:Tee midagi, mis nõuab kerget käelist ja visuaalset fookust (pusle, kudumine, ristsõna, kaartide sorteerimine). See aktiveerib aju prefrontaalse koore ja surub maha ärevust tekitava mandelkeha aktiivsust.
Vajalikud kontaktid ja infokanalid
Hädaolukorras või lisainfo saamiseks kasuta järgmisi ametlikke kanaleid:
| Kanal / Teenus | Kontakt / Link | Eesmärk |
| Hädaabi | 112 | Vahetu oht elule, tervisele või varale |
| Elektrilevi rikketelefon | 1343 | Elektrikatkestused ja mahakukkunud elektriliinid |
| Hoiatused ja radar | ilmateenistus.ee/hoiatused / äpp Ilm+ | Operatiivsed ilmaprognoosid ja ohutasemed |
| Käitumisjuhised | olevalmis.ee | Kriisijuhendid ja pere valmisolekuplaan |
| Liiklusolud | tarktee.ee | Teeolud, teetõkked ja üleujutused maanteedel |
Kaanepilt: Ylle Rajasaar


