Soome superauto Tritium seeriatootmisse ei jõuagi. Finnluxury Oy esitas pankrotiavalduse 2. juunil 2026. Idufirma suutis kliendile tarnida ühe auto ja sellega edulugu piirduski.
Soome luksusliku superauto Tritium arendaja ja tootjana tuntud idufirma Finnluxury Oy esitas tänavu 2. juunil pankrotiavalduse Ida-Uusimaa esimese astme kohtule. Avalduse esitas ettevõte ise, kuna finantseerimine ja maksevõime katkesid.
Kohtule esitatud dokumendid paljastavad, et Vantaal registreeritud ettevõtte finantsseis on jätkusuutmatu ja võlakoorem ligi 568 000 eurot. Finnluxury Oy reaalse vara väärtuseks on hinnatud vaid umbes 30 000 eurot.
Suurimad idufirma võlausaldajad on Joensuun Kauppa ja Kone Oy ja Soome riiklik innovatsioonifond Business Finland. Lisaks nõuab üks ettevõtte juhatuse liige firmalt umbes 100 000 euro suurust võlgnevust.
2024. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli Finnluxury Oy omakapitali määr -131%. Kohustused ületasid varasid mitmekordselt. 2025. aasta kohta ei ole ettevõte majandusaasta aruannet veel esitanud.
Tritium-projekti eesmärk oli tuua pikalt arendatud täiselektriline sportauto Soomes piiratud seeriatootmisse. Esimeses etapis plaanis ettevõte valmistada kümnest autost koosneva väikeseeria, mille maksueelne tükihind pidi olema üle poole miljoni euro.
Kümnendi jagu arendustööd vastu taevast
Tritium-ülikiire elektriauto arendus algas Soomes ligi kümme aastat tagasi, kui Finnluxury Oy asutati 2014. aasta septembris. Ettevõtte juhtkond eesotsas tegevjuht Jussi Kakkoneniga hoidis projekti üksikasju pikka aega avalikkuse eest varjus, et vältida enneaegset tähelepanu konkreetsete tulemuste saavutamise eel.
Laiema avalikkuse ette jõudis projekt 2019. aastal, mil esitleti auto esimest prototüüpi. 2022. aasta suvel sai see oma suurima töövõidu, kui esimene Tritium tunnistati tänavalegaalseks, võeti registrisse ja tarniti Soome kliendile.
Sõiduk võeti kasutusele tavaliikluses Helsingis. Tänu ühele tarnele tõusis ettevõtte käive 2022. aastal 162 000 euroni, kuid langes järgmisel aastal tagasi peaaegu olematule tasemele ehk 9000 eurole.
Tehnilistelt omadustelt ja struktuurilt esindas Tritium elektriautode suutlikkuse tippklassi. Projekteerimisel püüti järgida Vormel 1 standarditele vastavat tootmiskvaliteeti, töökindlust ja sõiduki kohandatavust. Tritiumi kabiin pakkus kõrgetasemelist ergonoomikat ning luksuslikku viimistlust.
Tritiumi peamised tehnilised näitajad:
- Võimsus ja kiirendus: Jõuülekanne arendas 720 hobujõudu, mikä võimaldas arvutuslikku kiirendust nullist sajani vaid 2,1 sekundiga.
- Tippkiirus: Auto elektrooniliselt piiratud tippkiirus oli 280 kilomeetrit tunnis.
- Mass ja kere: Tänu kergele, täielikult süsinikkiust valmistatud kerele oli auto kogumass umbes 1800 kilogrammi. Kerepaneelide tootmisel kasutati innovaatilist vaakummeetodit (SSVM), mis välistas traditsioonilises süsinikkiutootmises tekkivad plastijäätmed.
- Akutehnoloogia: Sõiduk oli varustatud 90 kWh akupakiga, mis töötas 800-voldisel pingel ja toetas kuni 270-kilovatist laadimisvõimsust.
Tritiumile anti arendustöö käigus väikeseeria tüübikinnitus. Kuna autod olid mõeldud täielikult kliendi soovide järgi kohandatavaks, nõudsid kõik olulised muudatused (näiteks aku struktuuris) igalt valmivalt autolt eraldi ametlikku üksiktüübikinnitust.
Investorid uskusid kuni enam ei uskunud
Projektiga suudeti liita mitmeid tuntud Soome investoreid. Suurimate investorite hulgas olid Kakkonen-Yhtiöt Oy ning kaubandusketi Tokmanni asutajavennad Kari ja Kyösti Kakkonen.
Idufirma kaasas rahvusvahelisi partnereid, kelle nimetamisega on kõik need aastad oldud kitsid: kodulehelt võib lugeda, et nõustajatena on kaasatud autovaldkonna eksperte ja jõuülekande tarnijaks valiti ala parimaid tootjaid.
Tegevjuht Jussi Kakkose juhtimisel püüdis ettevõte luua partnerlusvõrgustikku ja viia lõpule rahvusvahelist finantseerimisringi. Kapital pidi võimaldama müügi laiendamist ja tegeliku seeriatootmise alustamist Soomes ettevõtte enda tehases. Vajalikku suuremahulist tööstuslikku finantseeringut ei õnnestunud aga õigeaegselt tagada, mis takistas tootmiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist.
Finnluxury Oy finantsseis aastatel 2020–2024 näitab, et tegevus oli kahjumlik. Viie aasta jooksul oli ettevõtte käive, välja arvatud üksik autotarne, minimaalne, jäädes vahemikku nullist kuni kümne tuhande euroni. 2023. aastal oli käive vaid 9000 eurot ja 2024. aastal langes see nulli.
Ettevõttel ei olnud üheski etapis registreeritud oma töötajaid, vaid tegevus ja prototüüpide ehitus tuginesid täielikult välistele ekspertidele ja partnerettevõtetele. Ärikasum püsis kogu perioodi vältel negatiivis.
Majandusaastate koondkahjum ulatus viie aasta jooksul kokku umbes 1,07 miljoni euroni. Aastane ärikahjum oli 2020. aastal umbes 191 000 eurot, 2021. aastal umbes 143 000 eurot, 2022. aastal umbes 222 000 eurot, 2023. aastal umbes 138 000 eurot ja 2024. aastal umbes 85 000 eurot.
Ambitsioonikas püüdlus luua Soome kõrgtehnoloogiline luksuslik elektriauto katkes kapitali puudumise tõttu. Tehniline õnnestumine ja ühe auto tarnimine kliendile ei olnud piisavad ettevõtte tegevuses hoidmiseks, kuna rahvusvaheliste finantseerijate kaasamist ei suudetud lõpule viia. Ettevõtte juhtkond vaikib.
Toimetaja kommentaar
Autotööstus on ajalooliselt üks keerulisemaid ja kõrgemaid investeeringuid nõudvaid majandusharusid ja eriti keeruline on läbi lüüa praegustel segastel aegadel.
Elektriautode ja superautode turule pürgivate idufirmade sagedane läbikukkumine kinnitab, et ühe prototüübi ehitamine, võibolla isegi paari isendi müümine on täiesti eri suurusjärgus väljakutse kui autode tehasetasemel seeriatootmine.
Enamik idufirmasid ebaõnnestuvad kapitali kaasamise faasis. Kui raha saadaksegi, on protsessi ebakindlus ja tarneahelate keerukus järgmine komistuskivi. Kui neistki mööda saadakse, seistakse silmitsi regulatsioonide ja rangete tüübikinnitusnõuetega.
Sarnaseid näiteid tehniliselt lennukatest, kuid äriliselt ebaõnnestunud arendajatest on maailmas mitmeid. Üks suurimaid ettevõtteid, mis suutis alustada seeriatootmisega kuid jäi müügiga jänni, oli Fisker Inc. Ühendriikes elektriautode tootmist alustanud legendaarne Henrik Fisker meeskonnaga andsid pankrotiavalduse sisse 2 aastat tagasi, pärast seda kui tarnemured, tarkvaravead ja suutmatus leida lisainvesteeringuid, luhtusid. See on Henrik Fiskerile juba teine ebaõnnestunud katse isiklikku autobrändi luua.
Lordstown Motors. USA elektriliste pikapite arendaja, mis ostis endise General Motorsi tehase, esitas 2023. aastal pankrotiavalduse. Põhjuseks oli rahaline vaidlus peamise investori Foxconniga ning asjaolu, et autode tootmiskulud osutusid müügihinnast märgatavalt suuremaks.
Arrival, Suurbritannia elektriautode ja -busside idufirma, mis lubas pioneerida mikrotehastes tootmist, jäi omadega jänni. Kuigi neile oli UPS-i suurtellimus, põletas ettevõte kogu kapitali enne kommertstoodangu stabiilset alustamist ja läks 2024. aasta alguses pankrotti.
HiPhi (Human Horizons) oli üks Hiina luksuslike ja tehnoloogiliselt ülimalt futuristlike elektriautode tootja, mis peatas 2024. aastal tootmise ja suundus restruktureerimisele likviidsuskriisi tõttu. Vaatamata valmis ja turul olnud mudelitele osutus rahavoo hoidmine tiheda konkurentsiga kapitalimahukal turul ülejõukäivaks.
Madalmaade eksklusiivsete superautode tootja Spyker Cars, mis üritas turgu vallutada käsitööna valminud disainautodega on läbi teinud mitu pankrotti ja tegevuse katkemist. Kuna väikesetiraažiline tootmine ei kata ülisuuri arendus- ja sertifitseerimiskulusid, kaovad nemadki tõenäoliselt igaveseks horisondilt.
Eestistki on oma markantne näide võtta: retrohõngulise kolmerattalise Nobe prototüübiga välja tulnud ja oma nn papist autosid vingelt ka USA-s promonud idufirma ei suutnud kaasata kapitali ega tõestada investoritele, et olemas on tõsiseltvõetav seeriatootmise plaan. Roman Muljar, ettevõtte tegevjuht, Nobest ammu enam ei räägi ja vahetas tegevusala. Meie kirjutasime viimati Nobest aastal 2023.
NOBE ajutine tegevjuht tunnistab, et laual võib olla ka ettevõtte “külmutamine”
Tritium Automotive’i ja Finnluxury Oy juhtum asetub samasse ritta. Ühe auto valmistamine ja registreerimine tõestab insenertehnilist pädevust, kuid ilma sadade miljonite eurodena mõõdetava püsiva kapitalita pole uuel tulijal võimalik globaalses autotööstuses pikajaliselt ellu jääda.
Kasutatud allikad: