Ferrari Luce esmaesitlusest on möödunud paar päeva ja võib julgelt öelda, et ikoonilise tootja esimene elektriauto on olnud autoringkonnis peamiseks kõneaineks. There’s no such thing as bad publicity, ütlevad pläraturundajad. Ferrari Luce saab tuntust küll, kuid mitte autoikoonina vaid “Kuidas olla valel ajal täiesti vales kohas” õpikunäitena.
Ferrari esimese täiselektrilise mudeli Luce esmaesitlus toimus 25. mail Itaalias, Maranellos, vastvalminud e-Building`i tehases. Samal päeval esitles Ferrari president John Elkann uudismudelit ka Itaalia presidendile ning paavst Leo XIV-le viimase suveresidentsis Castel Gandolfos.
Maranellos avalikustatud Ferrari Luce (Type F222) tähendab itaalia keeles valgust ning tähistab Itaalia tootja ametlikku sammu täiselektriliste sõidukite ajastusse.
Luce on brändi esimene täiselektriline ja viiekohaline seeriaauto, mille hind Euroopas on ligikaudu 550 000 eurot.
Uudis võeti turgudel ja autofännide seas vastu tugeva skepsisega – esimese ööpäevaga langes Ferrari aktsia Milanos üle 8%, kusjuures peamiseks pahameele sütitajaks kujunes auto ebatraditsiooniline disain.
Kas see on röster või arvutihiir?
Maranello on astunud sammu, mida traditsioonilised autofännid lootsid näha võimalikult hilja või mitte kunagi. Täiselektrilise Ferrari Luce esitlus pole lihtsalt uue mudeli toomine turule, vaid põhimõtteline brändi tuleproov – kas samm elektri suunas end õigustab!?
Iseseisva, börsil kaubeldava ettevõttena, mille kindlaks seljataguseks on Agnelli perekonna valdusfirma Exor ja asutaja poeg Piero Ferrari, on Maranellol olnud seni täielik vabadus dikteerida oma reegleid.
Ferrari Maranello tehas ei ole tavaline koosteliin, vaid nn vertikaalselt integreeritud kompleks. Erinevalt enamusest autotootjatest valmistatakse suur osa komponente ja tehakse metallitööd kohapeal.
-
Fonderia e valukoda: kohapeal valatakse mootoriblokid ja silindripead (V8 ja V12 alumiiniumisulamid, petsiaalsed võidusõidukomponendid).
-
Mootorid koostatakse käsitööna spetsiaalses osakonnas.
-
Sadulsepatöö ja sõitjateruumi detailide sobitamine toimub vastavalt kliendi tellimustele (Tailor Made) erilahendusena.
-
Erinevad platvormid – keskmootoriga sportautod, GT-d ja linnadžiip Purosangue pannakse kokku spetsiaalsetel koosteliinidel, kus mehaaniline täpsus kombineerub käsitööga.
Seda hämmastavam, et korporatiivse surveta astuti vabatahtlikult ämbrisse. Ämber läks ühe päeva jooksul maksma ligi kolm miljardit eurot ettevõtte turuväärtusest. Aktsia enam kui 8% kukkumine on otsene hoiatus turgudelt: luksusbrändi eksklusiivsust ei tohi ohverdada trendide altaril.
Avalikkus ei ole Lucet hellitanud. Kui see poleks Ferrari, oleks see üsna nägus elektriauto, mis eristub teistest põnevate retrodisainilahendustega ja võimsusega. Paraku on see Ferrari. Ja ikooniga ei jamata.
Valulikult on reageerinud tuhanded autofännid somes ja isegi rahvusvahelise majandusmeedia. Ferrari aktsia kukkumine ja The Telegraphi tõmmatud paralleel Jaguari (JLR) 2024. aasta brändiuuenduse läbikukkumisega on leidnud kinnitust turuanalüüsides.
Itaalia poliitika- ja autoringkondade mõjuisikud – Luca Cordero di Montezemolo ja Carlo Calenda on esinenud kriitiliste avaldustega. Alljärgnevalt mõni krõbedam meemikirjeldus või meelepaha pahvakas.
Nagu Nissan Leaf, aga halvem: Sotsiaalmeedias 1,7 miljonit vaatamist kogunud võrdlus, mis asetab 550 000-eurose superauto ühte ritta Nissan Leafiga – “15 korda kallim kui Leaf, aga kaugeltki mitte sama märkimisväärne”. 2026. aasta Leafi signatuurvärv, muuseas, on sarnane sinine.
Luksuslikult pakendatud Hyundai või hiinakas: Kriitikud väidavad, et 550 000-eurose auto visuaalne identiteet ei erine mitte millegi poolest Korea Hyundaist või hiinlaste ühenäolistest elektriautodest.
Ratastel Apple Magic Mouse: Kuna Ferrari disainipartneriks oli Jony Ive, visatakse nalja, et autot peab laadimiseks katusele keerama, sest Apple’i hiire laadimispesa asub selle põhja all.
„Hobuseta“ Ferrari: Endise Ferrari juhi Luca di Montezemolo karm hinnang, et Luce rüvetab Ferrari müüti ja sõidukilt tuleks Cavallino Rampante logo eemaldada, on levinud kulutulena.
Riiklik solvang: Senaator Carlo Calenda ametlik seisukoht, mis määratleb Luce disaini otsese tehnoloogilise ja visuaalse kuriteona Itaalia autokultuuri vastu, on samuti pälvinud suure tähelepanu.
Tualettpaberi hoidik keskkonsoolis: Sõitjateruumi minimalistliku pööratava tahvelarvuti kinnituse disain on paljudele meenutanud vetsupaberirulli hoidikut
Mahtuniversaal, mitte sportauto: Viide Luce 1544 mm kõrgusele profiilile ja viiekohalisele kabiinile, mis eemaldub madala superauto DNA-st mugavusauto suunas.
Robloxi madala resolutsiooniga mudel: Teravmeelitsetakse Luce täiesti siledate ja detailideta välispindade kallal – need pärinevat populaarse laste videomängu Robloxi algelisest graafikast.
Kodumasin või röster: Sõiduki voolujooneline, aerodünaamiliselt suletud ninaosa ning monoliitne klaaskatus sarnanevad pigem köögitehnikale kui Maranello ringrajaautole. Luce tagumine ots meenutab rösterit, sellist, mis on disainitud “lennurežiimil”.
Valel ajal sündinud
Elektriauto platvormile üleminek seab disaineritele karmid piirid, kuid Ferrari puhul on tulemus toonud kaasa proportsioonide konflikti.
Kuna sõiduki põhja alla on paigutatud massiivne 122 kWh akupakk, on auto paratamatult kerkinud 1544 mm kõrgusele. Kadunud on Ferrari ajalooline madal ja agressiivne siluett.
Kuna puudub vajadus mahutada kapoti alla pikisuunalist V12 või V8 sisepõlemismootorit, on sõiduki ninaosa lühem ja tuuleklaas nihkunud kaugele ettepoole.
Koostöö Apple’i endise peadisaineri Jony Ive’i ja loovstuudioga LoveFrom on andnud tulemuseks viieukselise liftback-sedaani, mis mõjub pigem silmapaistmatu ja steriilse… elektriautona kui puhtatõulise superautona. On üsna ootuspärane, et Luce disain on avalikkuses saanud halastamatu kriitika osaliseks.
Disainiga sahinal võssi
Erinevalt paljudest konkurentidest, kes on kabiini digividinatega üle koormanud, on Ferrari disainimeeskond üritanud sõitjateruumis säilitada klassikalist funktsionaalsust. Ja ferrarilikkust.
Juhi kätte sobitub kolme kodaraga alumiiniumist rool ja mehaanilised manettino-pöördnupud, mis on otsene viide ringrajaajaloole. Digitaalne 12,5-tolline OLED-näidikuplokk imiteerib analoognäidikuid ning käigukang on lahendatud füüsilise klaasnupuna ujuval keskkonsoolil.
Kuigi materjalide kvaliteet ja ergonoomika on tasemel, ei suuda detailid varjata tõsiasja, et Luce näol on tegu viiekohalise… peresõidukiga.
Fookuse nihkumine puhtalt sõidunaudingult ja dünaamika kultuselt ruumikusele ning luksuslikule mugavusele lahjendab Ferrari põhilist väärtust. Pöördekraan keskkonsoolis, mida fännid tualettpaberi hoidikuga võrdlevad sümboliseerib reljeefselt eksitust, kuhu disainiga on jõutud.
Valel ajal täiesti vales kohas
Tehnilises plaanis on insenerid andnud Luce puhul oma parima. Nelja elektrimootoriga nelikvedu, 1035 hj ja kiirendus nullist sajani 2,5 sekundiga on näitajad, mis paberil väärivad lugupidamist.
Tippkiirus 310 km/h ning teadlikult piiratud 530-kilomeetrine sõiduulatus näitavad, et auto massi kontrolli all hoidmiseks on püütud teha kompromisse.
Paraku ei päästa see kõik olukorda, kus luksuslike elektriautode turg on silmnähtavalt jahtumas. Investorid ei ole eilased, nad mõistavad, et superrikaste huvi raskete ja kiiresti väärtust kaotavate elektriautode vastu on madal.
Ferrari aktsia kukkumine esitluse järgselt ei olnud pelgalt emotsionaalne reaktsioon kohatule välimusele, vaid ratsionaalne finantsotsus – „osta kuulujutte, müü uudiseid“ dünaamika koos hirmuga, et bränd kaotab oma kordumatu identiteedi. Luce on identiteedikriisi elav… või pigem suhteliselt elutu väljendus.
Nii unikaalne, et see on täiesti vale!
Pläraturundajate buklettides võis kõik ju lootustandev paista: Ferrari Luce positsioneerub turul unikaalsena, selle konkurente tuleks otsida ultra-luksuslike elektriautode segmendist. Seal liiga palju üritajaid ei ole, kuid need, kes on, on oma arsenali oskuslikult kasutanud.
Üks peamisi konkurente on Rolls-Royce Spectre – ultraluksuslik, ultravõimas, kallis ja kaunis. RR filosoofia erineb Ferrarist: Spectre on kaheukseline kupee, mis keskendub absoluutsele akustilisele eristatusele ning sõidumugavusele, samas kui Luce on neljaukseline, viiekohaline (!!!) superauto, mis soovib rõhutada jõulist sõidukogemust. RR Spectre hind algab umbes 400 000 eurost. Ja see on Rolls Royce. Ikoonilne luksus, mitte autosport. Täiesti erinevad ostjad!
Bentley ja Aston Martini tulevased elektrilised GT-d võiksid pakkuda Luce-le konkurentsi. Sihtrühm on sama, turule jõuavad sel ja järgmisel aastal. Hind on odavam, filosoofia paigas, ja see, mida seni teame, lubab ilusat ja elamuslikku – mis peamine, eristuvat – sõidunaudingut.
Luce tegelikud konkurendid tulevad sootuks odavamast hinnaklassist. Porsche Taycan Turbo GT, hind umbes 250 000 eurot, võimsus 1034 hj. Pakub sarnast neljaukselist arhitektuuri, tipptasemel ringrajavõimekust. Jah, kaotab Lucele eksklusiivsuses ja sisematerjalide luksuslikkuses, aga keda huvitab!? Poole odavamalt auto, mille üle ei visata armutult nalja. Porsche on Porsche.
Lucid Air Sapphire – hind samuti 250 000 euro kanti, võimsus 1234 hj. Kolme elektrimootoriga viiekohaline sedaan, mis edestab Lucet puhtas kiirenduses (0–100 km/h alla 2 sekundi) ja sõiduulatuses, kuid ei võistle Ferrari brändiväärtuse ega disainitaustaga. Või siiski!? Lucel nimelt on mõlemaga probleeme.
Kaheistmelised elektri-hüperautod nagu Rimac Nevera või Pininfarina Battista pole Luce konkurendid, sest nende hind algab kahest miljonist eurost ning neil puudub igapäevane funktsionaalsus.
Niisiis loob Ferrari Luce uue niši, üritades ühendada poole miljoni eurose luksusauto staatuse ja viiekohalise kere superauto jõudlusega. Ja see asi näeb välja nagu röster või arvutihiir või mahtuniversaal. Pool miljonit maksev mahtuniversaal. Kui sõnaselgemalt saab veel olla valel ajal täiesti vales kohas!?
Täiesti, täiesti valesti!?
Mainekahju on sündinud. Mis edasi?
Ferrari Luce tõestab, et kui ajalooline vorm asendatakse tarbeelektroonika esteetikaga, ei päästa brändi ka tuhat hobujõudu. Ikooniga ei jamata. See on paari päevaga Ferrari juhtidele loodetavasti kohale jõudnud.
Maranello ei saa seda projekti tühistada ega vaikselt nurka häbenema minna, sest panused on liiga kõrged. Luce tootmiseks mõeldud uus e-Building`i tehas on valmis, tarneahelad, allhankelepingud on sõlmitud ning sadade miljonite eurode suurused arenduskulud kapitaliseeritud. Sõiduk jõuab tootmisse, kuid turuletoomise algset strateegiat korrigeeritakse kriisikoosolekutel põhjalikult.
Kõigepealt muudetakse Luce positsioneeringut. Plaanitud suuremahulise seeriaauto asemel, mis pidanuks kasvatama Ferrari igapäevast läbimüüki, saab sellest tõenäoliselt rangemalt limiteeritud nišitoode.
Luce elektriautot ei turundata traditsioonilisele Ferrari kliendibaasile, vaid uue põlvkonna tehnoloogiasektori ostjatele, kelle jaoks Jony Ive’i disainipärand kaalub üles Ferrari sportautode ajaloo. Sama ostjat sihib ka RR, kuid teeb seda väljapeetumalt, rõhutamata eraldi, et Spectre puhul on tegu elektriautoga. Rolls Royce on RR, tuksugu kapoti all või mõnes teises kohas mistahes jõuallikas.
Aktsia kukkumine ja mõjukate siseringi liidrite karm kriitika sunnib disainimeeskonda tegema viimase hetke korrektuure enne seeriatootmise algust. Ferrari insenerid püüavad auto välimust kiirkorras ferrarilikumaks ja jõulisemaks muuta, kasutades süsinikkiust aerodünaamilisi lisakomponente ning muudetud disainiga velgi, et lõhkuda pilkavat mahtuniversaali mainet.
Luce läheb Ferrari – ja ilmselt kogu autoajaloo annaalidesse – õppetunnina, mis selgitab, et kõikide muutuste ajal, nagu seda on elektriautode jõuline pealetung, ei tohi ikooniline bränd kaotada oma visuaalset DNA-d ja lugu.
Auto ehitatakse küll valmis, kuid see jääb Maranello tootevalikus erandlikuks eksperimendiks, mitte tuleviku standardiks. Luce õpikunäide “Kuidas olla valel ajal täiesti vales kohas” ei tohi korduda, sest purustab viimse lootuse sõiduautost, mis XXI sajandi teisel kümnendil meelde jääks ja ehk legendikski muutuks.
Che toppa, Ferrari, hai scazzato di brutto!
Fotod: Ferrari. Kuvatõmmised: X, IG