Uuringufirma Loyalty Group ja ajakiri Vi Bilägare korraldatud AutoIndex küsitluse põhjal on ka tänavu kõige rahulolevamad Toyota omanikud. Huvitaval kombel on Toyota ka Eestis lojaalse kliendibaasiga autobränd. Dacia ja MG, mis rootslastes kõhklusi tekitavad, saavad meil hulga toredamalt hakkama.
Uuringufirma Loyalty Group ja ajakirja Vi Bilägare viivad igal aastal läbi mahukat kliendirahulolu küsitlust, mis on suurim omalaadne Skandinaavias. AutoIndex 2026 küsitluses osanes 11 562 era-autoomanikku, kellel tuli hinnata sõiduki kvaliteeti, üldist kasutajakogemust, järelhoolduse kättesaadavust, hinnataset jne.
Uuringu fookuses on uued ja kuni seitsme aasta vanused sõidukid, et tekiks ülevaade nii ostukogemusest kui ka pikemaajalisest vastupidavusest tüüpilise liisingperioodi või esimese omamise vältel. Võidu saab mark, mis suudab pakkuda parimat tervikkogemust.
AutoIndexi küsitlusele vastajad hindasid oma kogemusi punktiskaalal 1–7. Tulemused teisendati statistiliselt standardseks indeksiks (maksimaalselt 1000 punkti). Lõpptulemus arvutati nelja põhivaldkonna kaalutud keskmisena:
- Auto kvaliteet ja omadused (40% lõpphindest): Hõlmab mootori ja ajami tööd, kütuse- või energiakulu, juhitavust, töökindlust ning sõitjateruumi ergonoomikat ja mugavust.
- Hooldusteenindus (20% lõpphindest): Hindab margiesinduste töökodade tehnilist taset, remondi kvaliteeti, tähtaegadest kinnipidamist ja klienditeenindust.
- Ostukogemus (20% lõpphindest): Keskendub edasimüüjate professionaalsusele, auto üleandmise protsessile ning auto müügisaali teenindustasemele.
- Lojaalsus ja kulud (20% lõpphindest): Mõõdab omaniku tõenäosust valida ka järgmiseks sõidukiks sama kaubamärk, auto järelturuväärtuse säilivust ja jooksvaid ülalpidamiskulusid.
Kõige rahulolevamad on Toyota omanikud
Teist aastat järjest on kõige rahulolevamad Toyota omanikud. Nende positiivne hinnang tuleneb unikaalsest tasakaalust toote ja tugivõrgustiku vahel.
Kuigi konkurentidelt leiab emotsionaalsemat sõidukogemust pakkuvaid mudeleid, loovad tarbijate turvatunde Toyota madal rikkesagedus ja eeskujulik hooldusteenus. Esindused paistavad silma kliendikeskse lähenemise ja kiire probleemilahendusega. Need on eeldused lojaalse kliendibaasi tekkeks.
Teisele kohale kerkis BMW. Bränd pakub suurepärast viimistluskvaliteeti sõitjateruumis, loogilist infolusti ja suurepärast sõidudünaamikat.
Üldvõidu viisid margiteeninduste kõrge hinnatase ning auto kõrgemad ülalpidamiskulud, mis kärbivad punkte majanduslikult tundlikes alamkategooriates.
Pronksmedalist Subaru teeb kõrgeid tulemusi tänu lojaalsele sihtrühmale, kes valib selle margi teadlikult, ka on auto mehaaniliselt vastupidav.
Subaru nelikveo efektiivsus, maastikuomadused ja kere vastupidavus rasketes oludes tagavad püsivalt kõrge omanike rahulolu.
Subaru edasimüüjate võrk on kompaktne, tänu sellele suudavad automüüjad tagada isiklikuma ja põhjalikuma suhtluse ostjaga, samuti on teenindused mugavad ja isikustatumad kui massibrändidel.
Dacia tõukas eelviimasele kohale teadlik säästuklassi positsioneering – kui tänapäeval pole sel odavmargiga suurt mingit seost, siis autoomanike teadvuses on Dacia kinnistunud madalama klassi sõidukina.
Punkte viisid alla lihtsad materjalid sõitjateruumis, puudulik mürasummutus ja askeetlik baasvarustus. Samas päästab Dacia omanike adekvaatne ootuste tase – hea hind ja mõistlikud ülalpidamiskulud vastavad lubatule, tagades stabiilse, kuigi madala koondhinde.
Esmakordselt kaasatud Hiina tootja MG tulemus on uuringu ajaloo üks nõrgemaid. Kliendid karistasid brändi igast kandist: madalad punktid sai tarkvara stabiilsus, sõitjateruumi koostekvaliteet, “läägiv” ning aegunud infolust, pidevad probleemid elektroonikaga.
Kriitilisimaks osutus aga tugivõrgustiku suutmatus: pikad järjekorrad töökodades, varuosade puudus ning ebakompetentne teenindus. Majandussurutise tingimustes, kus tarbija ootab oma raha eest maksimaalset kindlustunnet, osutusid MG puudujäägid otsustavaks ja tõmbasid alla kogu uuringu üldise keskmise.
MG punktisumma jäi märgatavalt alla eelviimasele kohale tulnud Daciale – prantsuse-rumeenia “Renault” omakorda on üsna võrdne Citroëniga. Analüüsi kohaselt on MG nõrga tulemuse taga tootja enda sisemised väljakutsed ning üldisest majandussurutisest tulenev tarbijapoolne surve.