Tõusva Päikese Maa autotootjaid räsib kriis teise kannul UUS LUGU

0
Tõusva Päikese Maa autotootjaid on tänavu üks kriis teise järel räsinud. Kõigepealt maavärin ja seejärel taifuun – tootmise seiskumine toob kaasa tarneaegade pikenemise. Ka Euroopas.

Mõne nädala jooksul on maailma autotööstuse stabiilsussambana tuntud Jaapani autotootjaid tabanud järjest mitu kriisi.

Toyota on pidanud tegema taifuun Dolphini ja maavärina tõttu tööpause. Honda seiskama tootmise Astemo amorditehase purustuste tagajärjel; Nissanil on käsil valus koondamisplaan.

Lisaks kogub tuure sertifitseerimisskandaal, kus tootjad on esitanud valeandmeid turvalisuse ja heidete kohta – Jaapani autotööstus on korraga pihta saanud loodusõnnetustega ja ka struktuursete ümberkorraldustega kaasnevate katsumustega.

Inimene looduse vastu ei saa

Juuli lõpus ja augusti alguses tabasid Jaapanit kaks järjestikust looduskatastroofi mis halvasid autotööstuse tarneahela.

Kõigepealt raputas Kyushuu saare lõunaosa võimas 7,1-magnituudine maavärin (hukkus 36 inimest). Värinas said kannatada oluline taristu ja sündis kahju suurtele komponentide tarnijatele. Pihta said teiste seas Aisin, Hitachi Astemo, Renesas Electronics ja Ahresty. Hinnanguliselt kaotasid Toyota ja Nissan maavärina tõttu pea 20 000 sõiduki suuruse tootmismahu.

Toyota ja Nissan suutsid oma Kyushuu koostetehased 6. augustiks osaliselt taaskäivitada, kuid siis tuli kaela uus katsumus — taifuun Dolphin. Taifuun sundis Toyotat 7. augustil katkestama töö 17-l koosteliinil üheksas tehases. Katkesid logistikaahelad sadamatega ja peatati meretransport.

Seisak puudutas otseselt põhimudeleid nagu Toyota Corolla, Camry, Prius, RAV4 ning Lexuse mudeleid NX, RX, ES, UX – kõik nimetatud on olulised müügiartiklid Euroopa turgudel. Kuigi Toyota tehastes on plaaniline suvepuhkus alates 13. augustist ja see leevendab veidi pikaajalist mõju, on laoseisud kiiresti vähenemas ja lühiajaline tarneahel häiritud.

Jaapanlased ei tooda lattu

Aastakümneid on Jaapani autotööstuse edu aluseks olnud Just-in-time (JIT) ehk “täpselt ajastatud” tootmismudel (Toyota Production System). See tähendab, et autotehased ei pea vaheladusid, vaid kõik komponendid tarnitakse koosteliinile otse allhankijatelt peaaegu tunni täpsusega. Looduskatastroofi(de)s on süsteem osutunud haavatavaks.

Kuni 19. augustini seisavad Hondal Yorii ja Suzuka suured koostetehased. Pudelikaelaks sai amortisaatoreid ja vedrustuskomponente valmistava tütarettevõtte Hitachi Astemo kahjustatud tehas.

Honda finantsjuhi Masao Kawaguchi sõnul on täpse taaskäivitusaja määratlemine keeruline, kuna alihankijate ahelas pole tagavaravarusid.

Doominoefekt tekib kergelt: kui üks kriitiline allhankija – amorditootja või kiibitehas – seiskub, siis autotootja ei saa astu võtta ka teiste tarnijate komponente. See sunnib neid omakorda tehaseid seiskama ja tööstusharu saab tervikuna pihta.

  • 17 koosteliini 9 tehases — Toyota poolt seisatud liinide arv taifuun Dolphini tõttu.

  • 19. august — päev, milleni seisavad Honda Yorii ja Suzuka tehased amordipõua tõttu

  • 20 000 töökohta — Nissan koondab nii palju inimesi saneerimiskava käigus

  • -1 maailma liidrina — Hiina möödus Jaapanist maailma suurima autoeksportijana

Nissani saneerimisplaan on laiema mõjuga

Loodusõnnetused on selle loo üks osa. Jaapani autotootjad seisavad silmitsi raskustega, mis sunnivad neid oma ressursse ümber hindama, minema üle säästuplaanile ja konkurentsiga rohkem arvstama.

Nissan viib läbi ulatuslikku saneerimist. Ettevõte sulgeb üle maailma 7 tehasest 17-st (sh Oppama tehase Jaapanis) ja koondab 20 000 töötajat. Ärikasumi 88%ne kukkumine sunnib külmutama ka uute mudelite arenduse.

Jaapanis kogub hoogu sertifitseerimisskandaal – viis tootjat on jäänud vahele ohutus- ja heitgaasitestide andmete võltsimisega. Transpordiministeerium peatab mitmete populaarsete mudelite müügi.

Jaapani transpordiministeeriumi uurimine paljastas, et viis suurt autotootjat on tüübikinnituste saamiseks võltsinud kokkupõrketestide, turvapatjade ja heitgaasinäitude andmeid ja tulemuste nimel katsemetoodikaid oma suval interpreteerinud.

Hiina elektriautode pealetung: BYD, Geely ja Chery on võtnud Kagu-Aasias ja Euroopas Jaapani tootjatelt turuosa ära. Hiina möödus Jaapanist maailma suurima autoeksportijana. Aastakümneid Kagu-Aasiat (Taimaa, Indoneesia) ja teisi globaalseid turgusid valitsenud Jaapani autotootjad on elektriautode ajastule üleminekul jäänud hätta ja hiinlastele alla.

Jaapanlastele mõtlemise koht

Jaapani autotootjatest pole liiga palju juttu teha saanud, sest need on tuntud oma korrektsuse ja aususe ning “enne tegu ei sõnagi” – suhtumise poolest. Tootmine on olnud efektiivne ja keskkonda vähem koormav, sest autosid toodetakse siis kui neid vaja on, mitte vahelattu.

Heiteskandaal ja turvaandmete võltsimine, mida on teinud suured tootjad, seab Tõusva Päikese Maa tootjad kehva valgusse ja murendab nende usaldusväärsust. Idealistlik kuvand muutub häguseks.

Suurt pilti on kujundamas hiinlased. Nende jõudmine maailma suurimaks autode eksportijaks ja jaapanlaste troonilt tõukamine ei ole kellelegi hea uudis. Põhjusi on mitu, kuid üks peamisi on elektriautode tulek – seni pole jaapani tootjad suutnud pakkuda autosid, mis eristuksid tehnoloogiate poolelt või muud moodi. Nende tootmisprotsess on aeglasem, kuigi efektiivsem.

Arvata, et lähitulevikus näeme rohkemaid ümberkorraldusi kui seda on Nissani saneerimiskava. Tootjatel on aeg ja koht panna seljad kokku ja koostöös luua esikoha väärilisi mudeleid. Väikesed alliansid on ju olemas – Toyota toodab Subaruga koostöös, Nissan semmib Honda ja Mitsubishiga. Osa tuntud nimesid on aga ikka veel tugevama katuseta ja kui neid ei kaasata, võivad nad muutuda enneminevikuks.

Usalduskriis!? See on ajutine. Üks skandaal siin või seal, see ei pane tänapäeval enam eriti kulmugi tõstma. Omad koerad kaklevad, omad koerad lepivad. Jaapani kultuuri mõju on tuhat korda suurem kui seda on üks teadlikult valesti tõlgendatud turvatest või torust kõrvale juhitud süsinikupilv. Ei tasu üle mõelda.

BYD tahab kasvada maailma suurimaks autotootjaks!?

Kasutatud allikad

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.