Tanklasse sõites tabab autojuhti kütuseärevus: postihind võib päeva jooksul mitu korda üles-alla käia. Paras peavalu on välja mõelda, kas kasulikum on tankida 5 või 50 liitrit. Nii nirutabki suur osa tankijaid 10-15-liitri kaupa, sest äkki õhtul on hind soodsam? Kaose leevendamiseks mõtlesime välja Tanklaroti, kel varrukast võtta rida rottimise nippe. Diiselmootoriga alustame.
Kui viimati tankuri juures diislipüstoli haarasid ja ekraanilt vastu vaatav number hinge kinni lõi, siis tea: sa pole üksi. Kahe euro piirimail – viimasel ajal pigem üle piiri – kõikuv diislikütuse hind lööb valusalt rahakoti pihta ja paneb mõtlema kokkuhoiule. Euroopa riikide liiklussageduse statistika näitab autosõitude vähenemist, Eestis on infra paraku puudulik, auto on hädavajalik liikumisvahend. Kütust tangitakse korraga vähem, kuid sõite ei jäeta tegemata. Õiged sõiduvõtted ja hooldatud sõiduvahend aitavad hinnatõusu mõnevõrra leevendada.
Transpordiameti püsiloenduspunktide andmed näitavad, et liiklussagedus riigiteedel püsib stabiilsena või isegi kasvab ka pärast järske hinnatõuse. Auto on Eestis paljudele hädavajalik tarbeese sihtkohta jõudmiseks, mistõttu on sõitude tegemata jätmine keeruline.
Me mõtlesime välja Tanklaroti
Autot tankides tuleb – eriti kui palgapäev tundub kauge muinasjutuna – meelekibedus peale. Kurvaks teevad riigivalitsejad, kelle sissetulekud on piisavad tavakodaniku kitsikuse mittemõistmiseks. Saksamaal on arutusel kütusehinnale “lae” kehtestamine, lätlased vähendasid aktsiisi. Meie siin peame läbi ajama fiktiivse Tanklaroti targutustega: vennal on vunts alati kikkis ja kümme nõuannet varrukast võtta.
Tanklarott on elukogenud ja muhe säästusõidu Zen-budist, kes ei kuluta tilka kütust asjata. Ta pole kooner – ta on põhimõtteline. Sõidab töökorras 2002. aasta diisel-Passatiga ja silitab gaasi, mitte ei suru seda: “Kõige suurem kütuserööv toimub auto rooli ja istme vahel.”
Diisli „rottimine“ ehk kütusekulu optimeerimine ei tähenda liikluses teistele jalgu jäämist või ohtlikku venimist. See on teadlik, rahulik ja tehniliselt täpne ellujäämiskunst. Me vajame Tanklarotti, et ta meie peas mõne kruvi tagasi õigele kohale asetaks. Sest kütusekriis – see pole isegi kriis, see on lihtsalt kõrge hind. Kriis oleks siis kui kütust tanklas saada poleks. Ja sellegagi oleme toime tulnud! Nii et, ei põe, vaid laseme Tanklarotil veidi targutada.
Sääst algab tehniliselt korras autost
Kaasaegne turbodiisel on tänu kõrgele kasutegurile ja sitkele veojõule endiselt maanteede ökonoomseim jõuallikas – eeldusel, et juht oskab selle tehnikat enda kasuks tööle panna, mitte sellele vastu töötada. Enne gaasipedaalile vajutamist tuleb tunnistada tõtt: kõige parem auto pole mitte punane või kahe aasta vanune vaid tehniliselt korras.
Ehe rottimine on, kui jäetakse sõiduk hooldamata ja sõidetakse viimse piirini kulunud juppidega. See on rumal koonerdamine, mis lõpeb jamaga ja tühja rahakotiga. Ometi on need asjad, mida märgata, imelihtsad.
- Puhas õhu- ja kütusefilter: Rokane õhufilter takistab mootori hingamist ja rikub kütusesegu. Vana kütusefilter koormab kõrgsurvepumpa ja segab pihustite tööd, mille tulemusel põleb kütus poolikult ja kulu kerkib märkamatult kuni 10%.
- Pidurite profülaktika: Soome Autoliidu koolitusjuht Teppo Vesalainen soovitab auto pidurisadulad ja liugurid lasta puhastada ning määrida vähemalt igal teisel hooldusel. Kui soola ja teetolmu tõttu jääb piduriklots kasvõi millimeetri murdosa võrra vastu ketast kratsima, tekib pidev mehaaniline takistus, mis tõstab kulu 0,5–1,0 l/100 km ja põletab kettad kõveraks.
- Õige rehvirõhk esisillal: Raske diiselmootor rõhub esiteljele oma massiga. Kui rehvirõhk langeb ettenähtust 0,4 baari võrra, vajub auto esiosa rehvile ja veeretakistus tõuseb. Diiselmootoriga auto rehvides on mõistlik hoida tootja lubatud maksimumi (või +0,2 baari).
- Värske mootori- ja käigukastiõli: Õige viskoossusega õli vähendab kolvigrupi sisehõõrdumist ning värske õli automaatkäigukastis tagab sidurite ja hüdrotrafo viivituseta lukustumise.
Kui auto tehniline vundament on paigas ja veereb kergelt, on aeg omandada mõistlikud sõiduvõtted.
1. Unusta mootori tühikäigul “soojendamine”
Diiselmootori kõrge kasutegur tähendab, et see eraldab tühikäigul vähe jääksoojust. Külmal hommikul paigal tiksuv diisel ei soojene – silindriseinad jahtuvad, kütus põleb mittetäielikult, tekitab nõge heitgaasisüsteemi ja kulutab 0,8–1,5 liitrit diislit tunnis. Paar eurot tunnis tuulde. Teenindaja neto tunnipalk on…kui mitu eurot!?
Tee parem nii: Puhasta kabiini klaasid, käivita mootor, oota umbes pool minutit (kuni õlirõhk jõuab turboni ja laagripindadeni) ning alusta rahulikus tempos sõitu. Mõõduka koormuse all saavutab mootor töötemperatuuri mitu korda kiiremini. Kui autol on autonoomne eelsoojendi (nt Webasto või elektriline plokisoojendus), kasuta enne sõidu algust alati seda. (Enamusel uuematel trandulettidel saab Webasto võtmepuldist peale lükata).
2. Usalda madalate pöörete pöördemomenti
Diiselmootori suurim trump on võimas pöördemoment (veojõud ehk mootori ramm), mis saavutatakse juba väga madalatel pööretel – tavaliselt vahemikus 1400–1800 p/min.
- Ära lase tavaiikluses mootoripööretel tõusta üle 2000 p/min.
- Käsikastiga sõites lülita järgmine käik sisse juba 1800–2000 pöörde juures.
- Diisel ei vaja reipaks edasiliikumiseks kõrgeid pöördeid. Mootori asjatu kräunutamine põletab kütust ja ei anna mingit lisaefekti.
3. Õpeta automaatkasti gaasijala kergitamisega
Kaasaegne automaatkäigukast jälgib gaasipedaali asendit. Kui hoiad jalga kiirendusel muutumatult paigal, eeldab elektroonika, et soovid veelgi kiirust lisada ning hoiab madalamat käiku asjatult sees.
- Kui oled saavutanud soovitud kiiruse (asulas 50 km/h või maanteel 90 km/h), kergita jalga korraks 1–2 millimeetri jagu gaasipedaalilt. Käigukast mõistab, et kiirenduskoormus langes, ja vahetab kohe sisse kõrgema käigu.
- Toeta jalg uuesti kergelt pedaalile ning diiselmootor jääb vaikselt nurruma ökonoomsel 1200–1400 pöördel.
4. Unusta kiirallalülitus (kickdown)
Gaasi põhja vajutades lülitub käigukast 2–3 astet madalamale ja lööb pöörded punasesse. Diiselmootoril aga hääbub veojõud kõrgetel pööretel (üle 3500 p/min) kiiresti – mootor teeb lärmi ja ajab tossu, kuid tõmme on kadunud.
Tee nii: Vajuta möödasõidul gaasi otsustavalt, kuid mitte üle 60–70% pedaali käigust. Nii vahetab käigukast alla maksimaalselt ühe käigu ja auto kiirendab sujuvalt turbo pakutava tugeva pöördemomendi toel. Ühtlasi säästab see kütust.
5. Lase autol “purjetada”
Paljudel automaatkastidel lahutab säästurežiim (Eco) gaasipedaali vabastamisel siduri või lülitub vabakäigule (coasting).
- Mass annab liikumisinertsi. Laugel langusel või kiirusepiirangu lähenedes tõsta jalg gaasipedaalilt – auto veereb takistuseta (ja tasuta) sadu meetreid edasi.
- Kui ees on foor ja pead aeglustama, vajuta kergelt piduripedaali: käigukast lülitab käigu uuesti sisse ning mootoripidurduse ajal lülitub kütuse etteanne täielikult välja (näidikul 0,0 l/100 km).
6. Hoia pikivahet, sõida ühtlaselt
Iga kord, kui piduri järsku alla vajutad, muundub kallis kütus kasutuks kuumuseks piduriketastel. Tee nii nagu elektriautoga sõitjad ammu teevad – sõida tasa üle silla ja hoia pikivahet.
- Hoia eessõitjaga vähemalt 3–4-sekundilist pikivahet. See annab ruumi liiklusvoo muutusi ette näha ja vältida asjatut pidurdamist ning järgnevat uut kiirendamist.
- Foori taga meeterhaaval edasi roomamine on mõttetu, isegi kui eessõitja hiilib ja tundub, et peaks ise ka sama tegema. Mitme lühikese paigaltvõtuga tekitad mitu järsku kulupiiki. Seisa paigal ja stardi ühe sujuva liigutusega alles siis, kui tee on päriselt vaba.
7. Tõusudega teel ACC kasutamine on trikiga värk
Kohanduv püsikiirusehoidja lisab maanteel mugavust, kuid ei näe eesootavat teereljeefi. Künklikul maanteel üritab süsteem iga hinna eest fikseeritud kiirust hoida: tõusu alguses vahetab käigukast käigu alla ning lööb turborõhu lakke, tõusu harjal aga pidurdab mehaaniliselt hoogu maha.
- Seadista kiirusehoidja reaktsioon režiimi „Eco“ ja vali pikim pikivahe.
- Tugevalt lainetaval maastikul juhi autot pigem jalaga: lase tõusu lõpus kiirusel paari km/h võrra langeda ning koge hoog tagasi järgneval langusel vabalt veeredes.
8. Säästa tahmafiltrit lühisõitudest
Pidevad paarikilomeetrised otsad külma mootoriga autoga ei lase heitgaasisüsteemil nõutud töötemperatuuri (üle 600 °C) saavutada ning kübemefilter ummistub tahmaga.
Auto aju üritab filtrit päästa sundregeneratsiooniga, pritsides silindritesse lisadiislit, et heitgaasid kuumaks ajada. See tõstab kütusekulu ajutiselt 20–40% ja vedeldab mootoriõli.
Tee nii: Ühenda lühikesed asjatoimetused üheks pikemaks teekonnaks ja tee autoga iga paari nädala tagant katkematu vähemalt 25–30-minutiline maanteesõit kiirusel 90–100 km/h, et filter saaks loomulikult puhtaks põleda.
9. Väldi siduri libistamist (eriti DSG puhul)
Topeltsiduriga automaatkäigukastid libistavad ummikus või järjekorras teosammul edasi veeredes sidurit. Pidev sentimeetrihaaval gaasi ja piduriga hiilimine tekitab hõõrdesoojust, energiakadu ja siduri enneaegset kulumist.
Tee nii: Ummikus oota, kuni auto ette tekib 1–2 sõiduki pikkune vaba ruum. Vabasta piduripedaal täielikult, lase siduril kindlalt lukustuda ja liigu sujuva vooluga kaasa.
10. Maanteekiirus sajale!
Kiiruse kasvades ei kasva õhutakistus samas tempos, vaid hüppeliselt kiiremini. Kui räägime sirgjoonelisest (lineaarsest) kasvust, siis kiiruse kahekordistumisel peaks takistus kahekordistuma. Sõidad 2 korda kiiremini, õhutakistus on 4 korda suurem. Laias laastus on õhutakistus kiiruse ruut.
Maanteekiirustel sõites on õhutakistust hästi tunda. Kiirusepiirangu lubatud maksimumis (110–120 km/h) võib küll tekkida tunne kiiremast kohalejõudmisest (ja me teame, et vahe on marginaalne), kuid mootoril tuleb iga juurde keeratud kilomeetri puhul teha lisatööd.
Tee nii: Saa valehäbist üle ja langeta kiirust 100 km/h-ni. Langetades maanteekiirust 115 km/h-lt 100 km/h-le, langeb diislikulu keskmiselt 0,8–1,2 liitrit 100 kilomeetri kohta. 100-kilomeetrisel teelõigul kaotad ajas vaid 5–7 minutit, kuid võidad kütusesäästus, turvalisuses ja meelerahus.
Kokkuvõtteks: Kas sellest siblimisest on reaalselt kasu ka?
Arvestuse aluseks on 20 000 km aastas ja kütusehind 2,10 €/l
Lihtne matemaatika näitab, et diislikütuse 2,1-eurose hinna ja 20 000 km aastase läbisõidu puhul on 12 kuu jooksul võimalik säästa ligi 800 eurot. “Sääst” on muidugi näiline, sest raha kulub mujale. Auto hooldusele ja esmatarbekaupadele, mille hind paratamatult tõuseb. Kellel on kodulaen, saab säästetud summaga katta uut suuremat intressi. Ära kulub see raha alati.
Tanklarott küsib siinkohal elutargalt: “Kui sul on valida, kas säästa olemasolevat raha või mitte midagi muutes muretseda, kust leida lisasummasid, siis kumma variandi sa valid?”
Tanklaroti idee taga on kolleeg Jaanis Ermann, kes igapäevaselt sõidab 100-120 km kas diisel-Saabiga või kerghübriidse kaasaegse linnadžiibiga. Temalt pärines ettepanek panna kirja lollikindlad soovitused, kuidas kütust säästa viisil, et sellest kasu on. Tanklarott oli sündinud.
Kasutatud allikad:
- Ilta-Sanomat / Autot – Asiantuntija paljastaa tavan, jolla vähentää autonsa kulutusta: ”Ero on melkoinen”
- Autoliitto ry – Taloudellinen ajotapa ja auton kunnossapito
- ADAC – Sprit sparen: Die 12 besten Tipps für weniger Verbrauch
- Nature Communications (2024) – Effect of adaptive cruise control on fuel consumption in real-world driving conditions
- Autosõit OÜ – Säästev sõidustiil: nipid ja soovitused kütuse kokkuhoiuks