Ettevaatust: Auto sõitjateruum kuumeneb minutitega ka varjus

Auto sõitjateruum kuumeneb minutitega eluohtlikult ka paarikümne soojakraadi juures, isegi kui sõiduk on pargitud varjulisemasse kohta. Uuringutest selgub, et kliimaseadet kasutatakse tihtipeale valesti. Alljärgnevalt näpunäiteid auto kiireks jahutamiseks.

Päikesekiirgus tungib läbi autoakende ja soojendab kabiini sisepindu, nagu armatuurlauda ja istmeid. Nupud ja valitsad muutuvad tulikuumaks, neid puutudes võib saada nahapõletuse. Ülessoojenenud pinnad kiirgavad omakorda pikalainelist soojuskiirgust, mis ei pääse läbi klaasi tagasi välja, vaid jääb kabiini lõksu.

Stanfordi Ülikooli ja Arizona Riikliku Ülikooli uuringud näitavad, et suurim temperatuuritõus toimub suletud akendega sõidukis esimese 10–20 minuti jooksul pärast parkimist ning ohtlik ülekuumenemine tekib isegi pilves ilmaga või varjulisemasse kohta pargitud sõidukites. Sõitjateruumi kuumenemine on kriitiliselt ohtlik lastele, lemmikloomadele, eakatele ja krooniliste haigustega inimestele.

Välistemperatuur	10 minutit	30 minutit	60 minutit
21°C	32°C	40°C	45°C
26°C	37°C	45°C	51°C
30°C	40°C	48°C	54°C
35°C	45°C	54°C	60°C

Laste kehatemperatuur tõuseb täiskasvanutega võrreldes 3–5 korda kiiremini. Kuna termoregulatsioon pole täielikult välja arenenud, võib laps kuumas autos eluohtliku tervisekahjustuse saada 10-20 minuti jooksul. Autoakna praokile jätmine olukorda ei paranda, sest kuumenevad pinnad on suured.
Täiskasvanute südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja teatud ravimid – antihistamiinikumid ning diureetikumid – pärsivad organismi võimet higistada ja vereringet reguleerida. Tekib kuumarabandus, raske dehüdratatsioon, hüpertermia, elundite kahjustused ja ajukahjustus, inimene võib surra.
Koerad ja kassid ei higista naha kaudu nagu inimesed. Nad jahutavad end peamiselt hingeldades, kuid kuumas ja kinnises kabiinis sissehingatav õhk ei võimalda kehatemperatuuri alandada, kiiresti tekib hüpertermia. Eriti koerad ja kassid võivad kuumas sõidukis eluohtliku tervisekahjustuse saada 10-15 minutiga. Sisetemperatuuri tõustes 41 °Cni tekib kuumarabandus, 43 °C juures kahjustuvad organid ja aju pöördumatult ja loom sureb. Eriti ohustatud on lühikoonulised koeratõud, kutsikad ja eakad loomad.

Kuidas autot maha jahutada?

Kui sisened tulikuuma suletud akendega autosse, ära lülita kliimaseadet kohe täisvõimsusel sisse. Ava esmalt uksed või aknad, et kõige kuumem õhk saaks väljuda.
Kliimaseadmel on kergem jahutada sõitjateruumi, millest suurem kuumus on välja läinud, kui hakata jahutama armatuuri kohal olevat üle 60-kraadist õhku.
Kliimaseade tuleb esmalt lülitada siseõhu ringluse režiimile. Kuuma sõitjateruumi puhul on juba jahutatud siseõhu uuesti jahutamine kiirem ja võtab vähem kütust kui kuuma välisõhu jahutamine.
Kui sõitjateruum on jahtunud, saab konditsioneeri ümber lülitada värske õhu režiimile. Kui siseõhu ringlus jääb pikaks ajaks sisse, muutub õhk umbseks, niiskus kondenseerub akendele ning hapnikutaseme langus suurendab väsimust.
Automaatse kliimaseadme soovitatav temperatuur on suvel 22 kraadi. Liiga külm temperatuur võib soosida suvist ülemiste hingamisteede viiruste aktiveerumist. Kliimaseadme õhuvool tuleks suunata ülakehale ning tuuleklaasile.
Maanteekiirustel on kliimaseadme kasutamine säästlikum kui avatud akendega sõitmine, sest lahtised aknad suurendavad õhutakistust rohkem, kui süsteem energiat kulutab. Linnakiirusel piisab akna praotamisest auto jahutamiseks.
Süsteemi efektiivsuse tagamiseks tuleb regulaarselt vahetada õhufiltrit, sest ummistunud filter muudab õhu pealevoolu nõrgemaks ja kabiini hoovab ebameeldiv lõhn.
Kliimaseadme võiks välja lülitada paar minutit enne sihtkohta jõudmist, jättes puhuri tööle. Nii jõuab aurusti kuivada, mis hoiab ära hallituse ja kopitanud lõhna tekkimise.

Mis on säästlikum: kas sõita aknad lahti või kliimaseade sees?

Külmaaine kontroll ja süsteemi täitmine

Automehaanikute sõnul ei kulu auto kliimaseadme külmaaine tavapärase kasutamise käigus. Kui süsteem vajab pidevalt täitmist, võib põhjuseks olla leke, mis tuleks kindlasti kõrvaldada.

Auto kliimaseadme külmaaine ei tohiks normaalse kasutamise korral otsa saada, kui kliimaseade enam külma õhku ei puhu, ei pruugi lihtne külmaaine lisamine tegelikku probleemi lahendada.

Hispaania automehaanik Juanjo Jiménez lükkab oma TikToki videos ümber laialt levinud arvamuse, et sõiduki kliimaseadet tuleks regulaarselt külmaainega täita. Kliimasüsteem on ehitatud suletud süsteemina, kus sama külmaaine peaks teoreetiliselt kestma kogu auto kasutusea jooksul.

„Lühike vastus on ei,“ ütleb Juanjo Jiménez vastates väitele, et kliimaseadet tuleks aeg-ajalt gaasiga täita – tema kinnitusel ei kulu külmaaine nagu kütus. See ei kao lihtsalt seetõttu, et kliimaseadet kasutatakse suvel palju, ega vaja süsteem täitmist või aine vahetamist ainult aja möödumise tõttu.

Lihtsast täitmisest ei pruugi piisata

Kui külmaainet on siiski puudu, on põhjuseks sageli süsteemis olev leke. Jiménezi sõnul võivad aja jooksul tekkida mikropraod, kuluda tihendid või tekkida muud lekkekohad, mille kaudu külmaaine aeglaselt välja pääseb. Sellisel juhul väheneb kliimaseadme jahutusvõime ning lõpuks ei suuda süsteem enam sõitjateruumi piisavalt jahutada. „Enamikul juhtudel pääseb külmaaine välja mõne väikese lekke või mikroprao kaudu. Leke tuleb üles leida ja parandada,“ selgitab ta.

Mehaaniku sõnul tehakse viga siis, kui süsteemi lisatakse lihtsalt külmaainet, uurimata, miks seda üldse kaduma on läinud.

See aga ei tähenda, et kliimaseade hooldust ei vajaks. Mehaaniku sõnul võib hoolduse käigus eemaldada süsteemist vana külmaaine, tekitada vaakumi ning eemaldada niiskuse, mis ei kuulu külmaaine ringlusse. Samuti kontrollitakse ja vajadusel vahetatakse kompressoriõli ning seejärel lisatakse süsteemi õige kogus külmaainet.

Autojuhi jaoks on kõige lihtsamini märgatav hooldusdetail salongifilter. Must või ummistunud õhufilter võib vähendada õhuvoolu, põhjustada ebameeldivaid lõhnu ja jätta mulje, nagu kliimaseade ei töötaks korralikult, kuigi jahutussüsteem ise võib olla täiesti töökorras.

Jiménez soovitabki kliimaseadme kontrolli mitte lükata esimeste kuumade suvepäevadeni. Kui süsteem ei jahuta piisavalt, tasub lasta see töökojas üle vaadata.

Oluline ei ole üksnes külmaaine lisamine, vaid tegeliku lekkepõhjuse väljaselgitamine. Nii saab suuremaid rikkeid ennetada ning tagada kliimaseadme tõrgeteta töö ka kõige palavamate ilmadega.

Kasutatud allikad:

JAGA LUGU

Instagram WhatsApp Facebook Messenger Threads X Reddit Bluesky