Tanklaroti targutused: 10 nippi bensiinimootoriga kütuse rottimiseks UUS LUGU

0
Jätkame Tanklaroti targutustega. Seekord kuulavad siia bensiinimootoriga sõiduki (veel mitte hübriidajamiga) kasutajad. Alljärgnevalt 10 nippi kütuse rottimiseks ehk viisakalt väljendudes käepäraste vahendite ja õigete sõiduvõtetega bensiini säästmiseks.

Bensiinipõletiga tanklasse sisse keerates läheb pilk hinnapostile ja süda jätab lööke vahele – kuigi paar senti odavam kui diislikütus, vimpleb bensiini hind kahe euro ümber. Õnn on see, kui saad alla kahe. Loo lõpus on väike kokkuhoiu arvutuskäik, kus võetud aluseks 1,9-eurone bensiiniliitri hind.

Kuigi bensiini hind on madalam, on bensiinimootor pirtsakam ja andestab valesid sõiduvõtteid oluliselt vähem kui rahulikult tiksuv õlijoodik. Kui diiselmootor lepib madalatel pööretel peaaegu kõigega ning andestab raske gaasijala suhtelise rahuga, siis bensiinimootor – olgu tegemist vana vabalthingava klassiku või moodsa kileda kõnniga kolmesilindrilise turbomootoriga – karistab rumalat juhti igal juhul.

Piisab valesti valitud käigust või jõulisest kiirendamisest, ummikus tiksumisest või tühikäigul tiksumisest ning kütuseseier vajub nulli poole silmnähtavalt lonti.

Surmapatt oleks (kogemata) tankida bensiini asemel diislit. Seda on juhtunud, ja küllap juhtub veel, neil eriti, kes harjunud igal võimalusel ninapidi telefoni sukelduma. Jälle on eelis diiselmootoril, mis tilga bensiini peale liiga palju ei plärtsu. Diisel bensiinipaagis tähendab treilerit ja korralikku remondiarvet.

Aga. Roheline püstol on lahti ja paaki voolab 95 või 98 oktaanarvuga neste. 10 liitrit või rohkem, kui postihind on imelise hetke allpool kahe euro piiri. Nüüd pole muud, kui osavalt rottima hakata – see ei tähenda tanklast maksmata põgenemist vaid rahulikult ja väärikalt välja veeremist. Sest tõeline rott on roolis.

A ja O: bensiinimootori tervisekolmnurk

Esimene reegel: mootorikatte all valitsegu kord. Bensiinimootori kütusekulu dirigeerib stöhhiomeetriline küttesegu (lambda = 1 ehk 14,7 kg õhku 1 kg bensiini kohta). Kui mootor saab valeinfot või säde on nõrk, lendab bensiin põlemata kujul atmosfääri.

Kulunud elektroodivahega või tahmunud küünal tekitab mikroskoopilisi süütetõrkeid. Vibratsiooni ei pruugi tunda, kuid mootori aju korvab ebatäielikku põlemist lisakütusega. Kütuseulu kerkib 5–10% ja katalüsaator kuumeneb üle.

Õhukulumõõtur (MAF) ja lambda-andur määravad, kui palju kütust silindrisse pritsitakse. Tahmunud või väsinud andur paneb aju „igaks juhuks“ sõitma rikkama seguga. Puhas õhufilter ja kontrollitud andurid on odavaim kütusekindlustus.

Bensiiniautol pole diiselmootori jõudu madalatel pööretel. Iga lisatakistus – sildade vale kokkujooks, 0,3 baari madalam rehvirõhk, kulunud piduriklotsid – takistavad veeremist ja kasvatavad kütusekulu.

Ega asjata öelda, et enne autosse istumist tee ring ümber sõiduki ja kontrolli, et rehvid on terved ja täis, miski ei takista rataste vaba veeremist jne. Jube tüütu, aga tasub ära. Ja need kümme mõistlikku sõiduvõtet on ka abiks kütuse rottimisel.

👉 Kiirenda reipalt

Bensiinimootori suurim vaenlane madalal koormusel on drosselklapp. Kui võtad kohalt tigutempol, varbaga gaasipedaali vaevu puudutades, on drosselklapp peaaegu kinni. Kolvid peavad tegema metsikult lisatööd, et vaakumist õhku silindrisse imeda – seda nimetatakse drossel- ehk pumpamiskaoks.

Tee nii: Kiirenda soovitud kiiruseni reipalt, vajutades ja hoides gaasipedaali u 70–80% all. Lülita võimalikult kiiresti sisse kõrgeim käik. Pool kilomeetrit kiirendamist pole kiirendamine vaid roomamine.

👉 Unusta külmkäivitus

Külm bensiinimootor kondenseerib kütust külmadele silindriseintele. Kompenseerimiseks lülitab mootoriaju sisse “toore” režiimi ja pritsib silindritesse meeletult rikast segu. Kui lülitad mootori sisse ja hakkad alles siis puhastama klaase ning ootama, et auto soojeneks, lendab taevasse 20–30 l kütust 100 km kohta. Raha põleb ja maailm on millimeetri lähemal ökokatastroofile.

Tee nii: Kõigepealt puhasta auto klaasid lumest ja jääst. Alles seejärel käivita mootor, istu autosse, säti iste, paari telefon, kinnita turvavöö. Oota paarkümmend sekundit kuni õlirõhk stabiliseerub ning mine rahulikult liikvele. Koormusega soojeneb bensiinimootor kolm korda kiiremini ja paari minutiga on kütusekulu normis.

👉 Väike turbomootor on see, mis loed: väike!

Kaasaegsed 1,0–1,5-liitrised turbomootorid (TSI, EcoBoost, PureTech) on paberil üliökonoomsed, kuid neil on üks füüsikaline omapära. Suurel kiirusel ja kõrgel koormusel (nt 120 km/h kiirteel või vastutuules) kuumeneb turbo. Heitgaasidest tulev kuumus muutub mootorile ohtlikuks. Komponentide sulamise ennetamiseks pritsib autoaju mootorisse lisabensiini puhtalt detailide jahutamiseks (component protection enrichment).

Tee nii: Kiirusel 90 km/h võtab väike turbomootor umbes 4,8 l/100 km. Kiirusel 120 km/h lööb kulu lakke ehk teatud olukordades isegi kahekordistub. Keskmiselt 7,5–8,5 liitrini. Seda teades hoia meeles, et väike on õrn ja seda pole mõtet kräunutada. Vali ühtlane sõidukiirus, kiirenda reipalt ja jätka rahulikku sõitu 90-100 km/h.

👉 Mootoriga pidurdamine: kütusekulu null

Erinevalt karburaatoriga vanadest autodest lülitab kaasaegne elektroonilise sissepritsega bensiinimootoriga sõiduk käiguga veeredes kütuse etteande sajaprotsendiliselt välja (deceleration fuel cut-off).

Tee nii: Kui lähened foorile või asula sildile, ära lükka käiku välja vabakäigule. Vabakäigul tiksumiseks vajab mootor tühikäigukütust (umbes 0,8–1,2 l/h). Jäta käik sisse ja lase autol veereda: mootoripöörded püsivad rataste inertsist ja pardaarvuti näitab puhast 0,0 l/100 km. Automaatkastiga gaasijala kergitamine abiks.

👉 Vabalthingav mootor madalaid pöördeid ei salli

Paljud arvavad ekslikult, et mida madalamad pöörded, seda väiksem kütusekulu. Vabalthingava bensiinikaga 50 km/h sõites, viies käik sees (??? miks küll!?!?) hakkab mootor juba 1200 rpm juures võdistama, kütusekulu lööb lakke ja tehnika saab mõttetult koormatud.

Tee nii: Madalatel pööretel puudub vabalthingaval mootoril momentum ehk jõud. Gaasi vajutades ei kiirenda auto kuskile vaid hakkab oigama, mootoris tekib detonatsioonioht. Autoaju keerab süüdet hilisemaks, see ent kergitab kütusekulu. Vabalthingava bensiiniajami tervislik rpm on 1800-2500 vahel. Sa kuuled seda häälest ju – auto on ergas ja kui gaasi annad, see liigub.

👉 Kallim kütus tasub turbomootori puhul ära

Kõrgema oktaanarvuga kütus (98) ei sisalda rohkem energiat kui 95, kuid see on vastupidavam isesüttimisele ehk detonatsioonile.

Kaasaegsed turbomootorid ja kõrge surveastmega mootorid suudavad tänu detonatsioonianduritele keerata 98 bensiiniga süütenurga varasemaks. See tagab kütuse täielikuma ja efektiivsema ära põlemise.

Tee nii: Suvisel ajal, kuuma ilmaga, raske koormaga või maanteel sõites võib 98 bensiin kütusekulu sedavõrd kukutada (3–5%), et teeb tasa hinnavahe ja hoiab põlemiskambrid puhtamana. Proovi kaks paagitäit ja arvuta reaalne tulemus.

👉 Start-Stop ei olegi tüütu

Erinevalt diislist käivitub soe bensiinimootor pea hetkega ja kulutab käivituseks minimaalselt kütust. Uuringud näitavad, et bensiinimootori seiskamine tasub rahaliselt ära juba siis, kui seisak kestab üle 10–15 sekundi.

Tee nii: Pikkade punaste fooritsüklite ja raudteeülesõitude taga lase süsteemil mootor välja lülitada. Ummikut venides pole sellest kasu, sest loivamine on ettearvamatu ja pidev. Pikem seisak ja las auto lülitab end välja. Jep, see on tüütu, kui tahad kiiresti liikuma saada, sest süsteemi käivitamine võtab hetke. Samas, kuhu sul nii kiire on!?

👉 Otsepritsega (GDI) mootori klapid puhtaks

Otsesissepritsega bensiinimootori puhul ei läbi kütus sisselaskeklappe, see pihustatakse põlemiskambrisse. Seetõttu kogunevad klappide tagaküljele karterituulutusest pärit õliaurud ja nõgi, mida kütus enam puhtaks ei pese. Tahmunud klapid takistavad õhu vaba liikumist silindrisse, halvendavad segu moodustumist ja kulu tõuseb märkamatult, kuni probleemiga ei tegele. Võrreldes kütusekulu aastate lõikes võib näha erinevust – igal aastal jälle kröömike suurem kulu.

Tee nii: Hoia karteri tuulutussüsteem korras, kasuta kvaliteetset vähese aurustuvusega õli ja tee vähemalt kord kuus pikem maanteesõit kõrgematel pööretel (3000–3500 rpm), et põlemiskambrites tekkiv kuumus põletaks kogunenud jäägid.

👉 Lühikeste otste asemel tee “piimaring”

Tavaliselt räägitakse diiselmootoriga autode kohta seda juttu, et lühikeste sõitude jaoks diisel ei sobi. Üllatav, aga sama kehtib ka bensiinimootoriga sõidukiga – bensiinimootor ja selle katalüsaator saavutavad optimaalse efektiivsuse alles jahutusvedeliku 90 °C ja heitgaasisüsteemi 400 °C juures. Nende kõrguste saavutamiseks on vaja… sõita. Kui mitu korda päevas teha eraldi paarikilomeetriseid lühikesi sõite, on kütusekulu suur ning segu “mahlane”.

Tee nii: Planeeri sõidud järjestikusena, “piimaringina”. Soe mootor püsib ökonoomne ja säästab nii kütust kui mootoriõli bensiiniga saastumise eest.

👉 Parim finantsabi on …pikivahe

Jälle kord midagi üllatavat, lisaks “piimaringile”, reipale kiirendamisele ja ühtlasel kiirusel kulgemisele. Nimelt kulub bensiinimootoriga sõidukil paigaltvõtuks ja kiirendamiseks enam energiat kui suure pöördemomendiga diislil. Iga kord, kui istud eessõitja tagumikus e pikivahe on ebamõistlikult väike, tekitab see asjatut närvikulu ja mõttetuid pidurdamisi. Ja kütus põleb.

Tee nii: Hoia eessõitjaga maanteel ja linna peamagistraalidel 3–4-sekundilist pikivahet. Uutel autodel on peal pikivahe regulaator, mis võimaldab automatiseerida eessõitjaga õige vahe hoidmise. Osal on automaatika nii peen, et näitab, mitu sekundit on eessõitjaga vahe. Hästi hoitud distants jätab ruumi kohanemiseks – kui auto ees pidurdab, läheb gaas (automaatselt) maha. Enne kui hoog maha pidurdub, on eessõitja ilmselt taastanud normaalse liikumiskiiruse ja igasugune käikude korrigeerimine jääb ära.

Tõde või müüt? Automaatkast on käsikastist janusem

Tanklarott on väsinud kuulmast rahvatarkust, et see õige “kast” on käsikast, Pedrode slängis “manuaal”. Rott otsustas asja selgeks teha. Sest kui juba kütuse rottimiseks läks, siis tuleb seda korralikult teha.

1980.–90ndate kolme- ja neljakäigulised hüdrotrafoga „uimakastid“ libistasid käike nagu võid tulisel pannil – suur osa kütusest muundati energiaks, et soojendada käigukastiõli. Automaatkasti 1-2 liitrit suurem kulu oli normaalsus, sest automaat oli luksus.

Tänapäeval on olukord vastupidine. Käsikastil on reeglina 5 või 6 käiku. Moodsal automaadil (olgu ZF-i, Aisini või teiste tootjate omad) on 7, 8, 9 või isegi 10 käiku. 5-käigulise käsikastiga annab mootor 90–100 km/h peal hagu 2500–3000 pöördel. 8-käigulise automaadiga tiksub see vaevukuuldavalt 1300–1600 pöörde juures. Ja – mida madalamad pöörded ja ühtlasem tiks, seda väiksem kütusekulu.

Kaasaegne automaat ei „uju“. Hüdrotrafo lukustub mehaaniliselt jäigaks enamvähem kohe pärast paigaltvõttu (sageli juba alates 2. käigust). See kaotab hüdraulilise libisemise ning energiat ei lähe kaotsi.

Topeltsiduriga käigukastid (DSG, DCT, S-Tronic) on olemuselt robotiseeritud mehaanilised käigukastid. Käigu vahetamine võtab sekundi murdosa, veojõud ei katke. Kahe mehaanilise siduriga jõuülekannet loetakse sama tõhusaks – või isegi tõhusamaks– kui käsikasti.

Variaatorkast (CVT)suudab hoida mootori pöördeid lakkamatult absoluutselt kõige optimaalsemas kasuteguri punktis (BSFC sweet spot), mida ükski inimene kangiga lapates ei suudaks saavutada.

Automaat ei väsi, ei vaata telefoni ega tee inimlikke vigu: Tänapäeva käigukasti aju jälgib gaasipedaali nurka, tee kallet, koormust ja mootori pöördemomendikõverat millisekundite täpsusega.

Enamik käsikasti eelistavaid juhte vahetavad käike tunde järgi – venitatakse käiku liiga pikalt või kiirendatakse liiga kõrge käiguga ja koormatakse mootorit.

Lisaks lülitavad paljud kaasaegsed automaadid gaasi vabastamisel sisse nn „purjetamise“ režiimi (coasting), lahutades mootori veermikust täiesti takistuseta veeremiseks.

Siit järeldus: automaatkasti janusus on müüt. Kui auto on vähem kui 15 aastat vana, on selle automaatkast iga kell käsitsi lappajast tõhusam ja kütusesäästlikum.

Tanklaroti targutused: 10 nippi diisli rottimiseks

Kas kütuse rottimiseks on alust? Räägime rahast

Vaatab allolevat tabelit tähelepanelikult ja mõtleb, mida kõike säästetud rahaga teha saab. Sõpruse Puiestee kontserdipilet 30 eurtsi – maksimaalselt ökotades saab seda endale lubada ka linnavurle. See, kel kuus 2500 ja rohkem sõidukilomeetrit koguneb, saab kokku hoitud raha eest osta kohe kaks piletit ja koogi-kohvi jaoks jääb ülegi.

Ilmselgelt kui ise pead oma raha eest kütsi tankima, on iga säästuvõte abiks. Ja kui ongi tööandja auto või on sul juhtumisi töökoht Toompea madalal mäel, siis iga säästetud kütuseliiter tähendab paremat palgafondi, ja mitte nii õelaid kommentaare somes. Sest tänavatele meelt avaldama tulemiseks pole aega ega…  kütuseraha – nad kuladid teavad seda jube hästi ja ei kiirusta ühtki maksu langetama.

📊 Tanklaroti arvutuskäik: Kütusesääst ühes kuus ja aastas

Arvestuse aluseks on bensiini hind 1,96 € / liiter.

Läbisõit kuus Väike sääst
(-1,0 l / 100 km)
Keskmine sääst
(-1,5 l / 100 km)
Maksimaalne sääst
(-2,0 l / 100 km)
Rahaline võit aastas
(-1,5 l baasil)
800 km (linnasõitja) 15,68 € / k 23,52 € / k 31,36 € / k 282,24 €
1 200 km (tavakasutaja) 23,52 € / k 35,28 € / k 47,04 € / k 423,36 €
1 500 km (pendeldaja) 29,40 € / k 44,10 € / k 58,80 € / k 529,20 €
2 000 km (aktiivne sõitja) 39,20 € / k 58,80 € / k 78,40 € / k 705,60 €
2 500 km (maanteekulgur) 49,00 € / k 73,50 € / k 98,00 € / k 882,00 €

* Arvutuse valem: (läbisõit km / 100) × säästetud liitrid × 1,96 €. Aastane võit = keskmine kuine sääst × 12 kuud.

Lisalugemist:

Loe rottimise kasulikkusest näiteks siit lisaks

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.