Päästeamet kontrollis suvel 230 tanklat-teenindusjaama. 73% neist ei vastanud nõuetele ehk tankla on nagu tiksuv kellapomm tuhandete liitrite plahvatusohtlike vedelike otsas.
Päästeameti kontroll tõi ilmsiks meie tanklate murettekitava ohutuskultuuri. Enamik meist peatub tanklas tihti mitu korda nädalas – harjumuspärane rutiin, kus tangime või laeme sõidukit ja võtame kohvi või kerge eine.
Kunagisest bensiinijaamast on nüüdseks saanud moodne mugavuspood, kus pikemaltki aega veeta. Sellele, et tegu on kõrgendatud riskiga kohaga, kus maa all ja maa peal loksuvad tuhanded liitrid plahvatusohtlikku kütust, me pirukat närides vaevalt et mõtleme.
Lohakalt pandud gaasiballoonid ja puuduvad tulekustutid
Päästeameti hiljutine üle-eestiline kontroll tõi päevavalgele jahmatava reaalsuse: kontrollitud 230 tanklast leiti tuleohutusnõuete rikkumisi koguni 167 jaamas ehk 73%-l juhtudest. Vaid 63 tanklat (27%) vastas esimesel vaatlusel kõigile nõuetele.
Mais ja juunis läbi viidud kontrollreidid hõlmasid peamiselt tanklaid, mille juures tegutseb teenindusjaam või pood. Eestis on kokku ligi 650 vedelkütuse müügikohta, seega kontrolliti arvestatavat valimit.
Tuvastatud vigade nimekiri ei koosnenud pelgalt pisiasjadest paberimajanduses.122 juhul oli tegu põlevate materjalide vale ladustamisega, ohtlikke aineid hoiustati suvaliselt 82s kohas ja 44s jaamas olid tulekustutid kas hooldamata või kättesaamatus kohas.
Kõige levinum korratus oli gaasiballoonikappide, prügikastide või muu põlevmaterjali ladustamine otse vastu tanklahoone seina. Tulekahju korral tekitab see otsese ohu hoonele ja võib blokeerida või muuta äärmiselt ohtlikuks päästetööd. Kui midagi juhtub, tuleb kustutada. Kui kustuteid on puudu, need on hooldamata või on pandud ei-tea-kuhu, pole neist suuremat kasu.
Lisaks kriipisid silma evakuatsiooniteede ja -süsteemide vead. Hooldamata avariivalgustus, mittetöötav alarm mis peaks käivituma tulekahju korral, takistatud evakuatsiooniteed – kliendi seisukohalt mitte eriti oluline, eks – aga tanklas teevad 12-tunniseid vahetusi teenindajad, kes ilmselt ei teagi, et ohu korral on nad kaitsetud.
Augusti alguseks olid 76 tanklat vead kõrvaldanud, 91 jaama osas on menetlus siiani pooleli. 46 tanklale tehti või on tegemisel ametlik ettekirjutus.
Ohutus ei ole kampaania vaid eluküsimus
73-protsendiline nõuete vastu eksimine on sektoris, mis tegeleb plahvatusohtlike ainetega, lubamatult kõrge. See viitab sügavamale probleemile: ohutuskultuuri puudumisele ja mugavustsoonis vegeteerimisele.
Nagu rõhutas Päästeameti kemikaaliohutuskontrolli ekspert Reelika Kuusik: “Väikseimgi viga võib viia raskete tagajärgedeni.” Tuleohutus ei saa olla midagi sellist, mis tehakse korda inspektorile ette näitamiseks. Ohutus ei ole kampaania. See on eluküsimus.
Teenindusjaamade personal vahetub tihti ja surve kiirele teenindusele on suur, kuid põhitõed ei tohiks kunagi tahaplaanile jääda.
Kui gaasiballoonide kapp lükatakse ruumipuudusel vastu seina või evakuatsiooniuks kuhjatakse kaubakaste täis, ei ole tegemist teadmatusega, vaid mugavuse eelistamisega ohutuse arvelt.
Päästeameti hea koostöö tanklakettidega on kiiduväärt, kuid tõeline ohutus algab siis, kui reegleid järgitakse ka siis, kui keegi ei kontrolli.
Autoinimene, märka ja hooli
Kuigi põhivastutus lasub jaama omanikul ja operaatoril, saab iga klient oma käitumisega tagada enda ja teiste ohutuse ja juhtida vaikselt tankla töötajate tähelepanu mõnele puudusele. “Kus viga näed laita…”
Elementaarne on tankima sõites auto mootor seisata ja mitte suitsetada, veipida, hiitida, kivi teha jne. Lihtne ja arusaadav, kuid kõige sagedamini eiratav reegel. Igasugune tossamine tankla alal on seotud reaalse ohuga.
Üks, mida vähem teadvustatakse – füüsikareeglid kehtivad kõikjal. Staatiline elekter tekib samuti kõikjal. Kui tankimise ajal on vaja autosse istuda või sealt väljuda, võta kinni ukse servast või lingist. Peaasi, et on metall. Just kuiva ja külma ilmaga võib sünteetiliste materjalide – iste ja rõivad – hõõrdumisest tekkida kütuseaure sütitav säde.
Kui sõidukit pargid, näiteks ostlema või sööma minemise ajaks, pargi see ette nähtud kohale. Mitte suvaliselt gaasiballoonide kapi ette või teenindusjaama ukse ette. Ka tulekustuti koht peab jääma vabaks. Kolm sammu jaamani ei murra jalgu ja kenasti pargitud auto jätab sinust parema inimese mulje. Ausalt.
Kui kütust peab tankima mujale kui paaki – kodus on trimmer ja muruniiduk – siis ainus õige lahendus on kas metallist või antistaatilisest plastist kanister. Suvalised kannud, pudelid, plastnõud võivad maksta tervise ning mõnel sitemal juhul elu. Sinu ja su lähedaste oma.
Kui märkad tanklas mingit suvalist korralagedust, ära mine mööda. Anna teenindajale teada. Tõsta prügi kasti ja pane oma prügi ka sinna. Kui kuskil suitseb, midagi kukub või varuväljapääsu ees on barrikaad, teade letti ja otsese häda korral 112.
Nagu rongil on hädapidur, on tanklas avariiseiskamisnupp (Emergency Stop). Selle asukohta tasub märgata, kuigi niisama seda nuppu näppida pole mõtet. Seiskuvad kütusepumbad, mõnigi süda ja tegija viiakse siniste vilkurite saatel aru andma. Tulekahju korral on aga väga okei seda nuppu vajutada.
Kokkuvõtteks: Teame, aga ei hooli!?
Tankla on turvaline keskkond vaid seni, kuni kõik osapooled reegleid austavad. Päästeameti kontroll oli vajalik äratuskell nii kütusemüüjatele – mugavusjaamatajatele kui ka meile, liiklejatele.
Me ju teame, et ohutus ennekõike. Tangid tumma autot. Ei suitseta. Ei pargi risti-rästi suvaliselt ei-tea-kuhu. Ei ummista tankurit lõputult kui lähed sööma või suitsu ostma. Ei köögerda niisama ringi. Ei häiri teisi rumala jutuga.
Oled viisakas, tähelepanelik, hooliv. Teed endast sõltuva, et keskkond oleks puhas ja turvaline. Oskad ju, see oli ju osa autokoolist!?
Ja ometi. Me ei hooli. Teame, aga ei hooli. Hoolimatusel ja lohakusel on kombeks kasvada minnalaskmiseks. Kuskil on keegi, kes vastutab, aga see ei ole mina.
Ok, sulle pole võibolla su elu armas. Mulle, talle, meie lastele, meie toredatele teenindajatele on. Võibolla on sul targem vahetada transpordivahendit?
Ma ei tea. Päästeameti reidi tulemused on igal juhul masendavad. Tankla nagu tiksuv kellapomm. Hoolimatus nagu pandeemia. Vastutame selle jama eest kõik.
Punane sekund: ebapiisav pikivahe viib igal aastal paarsada inimest haigevoodisse
Alusandmed: Päästeamet