Volkswagen ID. Polo: tagasi põhitõdede juurde UUS LUGU

0
Testisin varasügisel Hispaanias ehitatud Volkswagen ID. Polo, mis uuele platvormile looduna vahetab ID-mudelite senise tagaveo esiveo vastu ja toob tagasi füüsilised nupud. Alla 25 000 hinnalubadus jäi Eestis siiski täitmata.

Esimene 1975. aastal esitletud Volkswagen Polo polnud tegelikult midagi muud, kui Audi 50 veidi odavam ja lihtsam teisend.

Nüüd, pool sajandit hiljem, on Volkswagenil jälle vaja väikeautot, mille peamine argument oleks hind, kuid sedapuhku juba täiselektrilist. Laiend ID. käib sel juhul asja juurde.

Alguses pidi uudismudeli nimeks saama ID.2, kuid Volkswagen mõistis kiiresti, et inimestele aastakümnetega omaseks saanud nimesid prügikasti visata oleks suur rumalus ja pealegi on ühekohalised numbrid täiesti emotsioonitud. ID. Polole järgnesid ID. Tiguan ja ID. Cross, aga need ei jää usutavasti viimaseks.

Konkurents on aga kõva, sest samasse autoklassi on jõuliselt tungimas Hiina firmad. Seetõttu loodi kulude kokkuhoiuks paralleelselt neli sama tehnikat jagavat mudelit: ID. Polo, Cupra Raval, Škoda Epiq ja ID. Cross. Volkswageni grupi arvestuse kohaselt säästab ühine platvorm kontsernile 600 miljonit eurot. Arendust juhtisid hispaanlased (peamiselt Cupra insenerid) ja ID. Polo valmib kuulsas Martorelli tehases Barcelona külje all.

Klassikaline Polo tuleb nüüd Aafrikast

Pamplona tehas Hispaanias ehitas viimase Polo 2024. aasta juulis ja Euroopa jaoks tehakse kuuenda põlvkonna Polot sestsaadik Lõuna-Aafrikas. Kui kaua seda siia (laiemalt Euroopasse, Eestis varsti ei mäletatagi enam, et sellist autot kunagi müüdi) üksikutele turgudele veel tuuakse, pole teada, aga Euro 7 regulatsioonid hakkavad uutele mudelitele kehtima tasapisi juba tänavu, seni toodetavatele aga järgmise aasta novembri lõpus.

Seetõttu on Volkswageni juht Thomas Schäfer on öelnud, et B-segmenti (kuhu kuulub ka Polo) uusi sisepõlemismootoriga mudeleid enam ei tule, sest need oleksid lihtsalt liiga kallid. Sama mõõtu linnamaastureid aga saab ilmselt edasi müüa.

6. põlvkonna Volkswagen Polo

Viimase päris-Polo ehk kuuenda põlvkonna oma proovisõidust kirjutasin 2018. aasta jaanuaris, kui selle hinnad algasid 13 792 eurost. ID. Polo on oma tinglikust eelkäijast 21 millimeetrit lühem, kuid tervelt 65 millimeetrit laiem ja 79 millimeetrit kõrgem ning olulisima mõõduna on teljevahe 4 sentimeetrit pikem.

Mootor kolis ette

Senised ID-mudelid kasutavad MEB-platvormi, kus mootor asub taga ja baasmudelitel veavad tagarattad. Kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti (jällegi Hiina ettevõtete eestvedamisel) ja Volkswagen mõistis, et esiveoline platvorm pakub tagaveolise MEB ees mitmeid eeliseid. Lisaks said esimesed ID-mudelid ohtralt kriitikat nii klientidelt kui ajakirjanikelt ja Volkswagen lihtsalt oli sunnitud seda kuulda võtma.

Nii ongi ID. Polo Volkswageni esimene MEB+ platvormile ehitatud auto, kus mootor on ees ja veavad esirattad. Eesti hinnakirjas on kolm jõuallikat, odavama LFP-keemiaga ja väiksema 37 kWh akuga koos käib 85 või 99 kW mootor. Energiatihedama NMC-keemiaga suurema, 52 kWh aku juurde aga 155 kW jõuallikas. See viimane oli ka proovisõiduautoks.

Nupud on tagasi!

Sõitjateruumis on Volkswagen lõpuks naasnud püsiväärtuste juurde ja see on väga hea! Tempomaati, kliimaseadet ja helitugevust juhitakse roolil ja keskkonsoolil asuvate füüsiliste nuppudega ning puuteekraani ülaservas olevad otseteed on alati nähtaval. Üks neist viib juhiabide lehele, kust saab osa tüütuid prääksujaid välja lülitada (kahjuks mitte juhi silmade jälgijat).

blank

Nuppude tagasitulekul on lisaks klientide rahulolule ka väga proosaline põhjus, sest Euro NCAP hindab alates 2026. aastast ka füüsilisi lüliteid. ID.Polo seda testi loo kirjutamise ajaks veel polnud läbinud, kuid sõsarmudel Cupra Raval sai baasvarustuses neli ning lisavarustuses oleva ohutuspaketiga viis tärni.

Odavat plasti sõitjateruumis loomulikult leidub, kuid domineerib hetkemoele kohaselt hall kangas. Milline see aastate pärast välja näeb, ei taha teada (Volkswagen on kasutanud riidest detaile ka eelmisel sajandil), kuid uuena loob see hubase õhkkonna.

Esiuste lingid on klassikalised ja inimesele mõeldud, keresse neid uputatud ei ole, kuid tagumised viidud kõrgele C-piilari juurde. Kusagilt peab ju kokku hoidma!

Ühe pedaaliga sõidu harrastajate rõõmuks on see funktsioon olemas, kuid kaasneb ka väike ergonoomika-aps. Nimelt aeglustab auto B-režiimis kuni seismajäämiseni ja menüüst saab aeglustust veel tugevamaks seada, ent rooli taga labasid viie rekuperatsiooniastme vahel liikumiseks ei ole (näiteks sõsarmudel Cupra Ravalil on).

Pagasiruum on suur ja sügav, neelates tootja andmetel 441 liitrit praeguse Polo 351 asemel. Ka pearuumi jagub ja autosse sisenemiseks pole vaja ilmtingimata painutusharjutusi teha. Tagaistujatel on klassikalise Pologa võrreldes 2 sentimeetrit rohkem jalaruumi ja nende jaoks on see väga suur asi. Pikemat kasvu mehed pidasid põlveruumi siiski napiks.

Mugav ja lihtne juhtida

Esisild on lahendatud klassikalises McPherson’i võtmes ja taga on lihtne väändetala. Vedrustus on keskmisest pisut jäigem, aga kaugeltki mitte sportlik, teravad löögid summutab veermik kenasti ära.

Juhtida on ID. Polot lihtne ja sõidutunnetuselt on see rahulik, äratuntavalt Volkswagen. Auto on üsna vaikne ja Eesti teedel võib müraisolatsiooni lugeda pigem heaks, Kia EV2 tasemele see küll ei küündi, kuid palju puudu ka ei jää.

Sõitsin peamiselt maanteel ja väga rahulikus tempos. Ligi 700 kilomeetri järel jäi selle tulemusel keskmiseks kuluks 16,7 kWh/100 km, keskmine kiirus oli 61 km/h ja väljas oli umbes kümme soojakraadi.

Sellise tarbimisega jagub 52 kWh akust arvestuslikult 310 kilomeetri jaoks. Konkurent Renault 5 saavutas minu käes küll parema tulemuse, kuid ka soojakraade oli siis kümne võrra rohkem.

blank

Kiiresti sõites on pilt loomulikult teine. Kiirusel 120 km/h kulub ligi 20 kWh ja täis akuga saab vaevalt 250 kilomeetrit. Kui aga üritada veoakut säästa ja laadida seda üksnes 10 ja 80 protsendi vahel, jääb „lennukauguseks“ juba alla 200 kilomeetri.

Laadimiskiiruseks lubatakse kuni 105 kW ning seda saavutada ei õnnestunud, aga sinna lähedale küll. Soojuspump on kõigil varustustasemetel lisavarustuses ja maksab 975 eurot (aga vähemalt olemas!).

Tõrvatilgaks meepotis oli ettearvatult tarkvara, mis nii mõnigi kord oma tööd teha ei tahtnud, loodetavasti on tegu peatselt välja ravitavate lastehaigustega. Nii näiteks ilmus ükskord armatuurlauale korraga tervelt 18 veateadet ja enamik juhiabisid keeldus töötamast. Viga tekkis iseenesest ja kadus samamoodi ootamatult.

Kokkuvõtteks

Volkswagen lubas ID. Polole hinda alla 25 000 euro, ent jättis täpsustamata, kas see kehtib kõikjal. Nii maksab Saksamaal väikseima akuga versioon 24 995 eurot, kuid Eestis algab hinnakiri hetkel 25 390 eurost.

Testiautoks olnud 52 kWh akuga versiooni eest küsitakse soodushindadena Life-varustuses 35 230 ja Style’ina 38 560 eurot, täismaksumus vastavalt 36 510 ja 39 960 eurot. Ja see on uue ID. Polo kõige nõrgem koht.

Sama raha eest pakuvad mitmed Hiina tootjad suuremat autot. MG4 Urban Premium algab 32 390 eurost ja on 4,39 meetrit pikk. Xpeng L03 Standard Range maksab 37 900 eurot ja on ID. Polost ligi 60 sentimeetrit pikem, ka „kodune“ konkurent Škoda Epiq on igatepidi suurem ja ruumikam. Hinnad saab alla laadida siit.

Polo on ruumikas, mugav ja hästi juhitav ning kulutab umbes sama palju elektrit kui Renault 5. Imesid ei maksa 52 kWh akult siiski oodata, suvistel maanteekiirustel jääb kasutatav sõiduulatus kõvasti alla 300 kilomeetri, mis muudab sagedased pikad sõidud tüütuks ka siis, kui laadimispeatused on lühikesed. 15 000 eurot maksva linnaauto puhul oleks see suurepärane, kuid üle 35 000 euro maksva auto puhul on sellega juba raskem leppida.

Meeldis:
  • Klassikalised esiuste lingid
  • Sõidumugavus ja lihtne juhitavus
  • Mahukas ja sügav pagasiruum
  • Füüsilised nupud ja hubane sõitjateruum
  • Mõõdukas elektrikulu
Ei meeldinud:
  • Tarkvaravead
  • Rekuperatsiooni seadmiseks puuduvad roolilabad
  • Soojuspump üksnes lisavarustuses
  • Suurema akuga versiooni hind

Pildid: Indrek Jakobson

blank

Autoentusiast, kes võtab kirglikult kõike, mis liigub vähemalt neljal rattal. Hobiautoks on Volvo 960, mis aitab tunnetada auto kui tehnoloogilise ja kultuurilise nähtuse muutumist ajas.

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.