Igas ettevõttes on hulk ametlikke alusdokumente, mis kirjeldavad (ideaalset) töökeskkonda. Sisekorra- ja ohutuseeskirjad, ametijuhendid, puhkusegraafikud, jne. – et mõisted üheselt selged oleksid. Päriselus tuleb paraku ette olukordi, millest ükski dokument ei räägi. Tuleme tööandjatele appi ja pakume välja lustakad ametijuhendid, mida kasutada, kui rutiin fookust hägustama hakkab. Huumor päästab maailma.
„Emotsionaalsed reaktsioonid on sageli seotud olukorraga, milles ma olen. Mul on võimalik oma olukordi natuke muuta – kui keegi otsib rahu, siis hea mõte on minna kuhugi, kus on rahu. Sageli me muidugi olukorda ennast muuta ei saa. Siis on võimalus olukorra ümbertõlgendamine: meie psüühika asub korrigeerima tajupilte ja seda, mida me olukorraga seoses oluliseks peame. Kui olla millelegi saavutamisele jäägitult pühendunud, võivad tagasilöögid tunduda ebaproportsionaalselt valusad.“
Juhiks “ära tõusmise” vältimiseks parim meetod on igapäevane meeldetuletus, et hea töötaja ongi ettevõtte suurim ressurss. Seda ressurssi tuleb hoida, koormata ääretult mõistlikult ning igal võimalusel hoolitseda, et töötaja “patareid” oleksid laetud. Kaasaegne juht saab võtta siinkohal initsiatiivi ja targalt tegutseda.
Kui fookus kaob, väsimus murrab või avatud kontori melu ületab taluvuspiiri, on kõige tõhusamaks tööriistaks kollektiivne eneseiroonia ja terav huumor.
Internet on täis kõiksugu soovitusi, kuidas töötajate heaolu tõsta – küll ühisüritustega, võimlemispausidega, vaba riietumise reedega jne. Aus tõde, et teeseldud entusiasm, üleorganiseeritud seltskonnaürrid, sunnitud virgutusvõimlemise minutid kurnavad väsinud töötajat sageli rohkem kui reaalne töö ise.
Kui kognitiivne ressurss on ammendunud, ei vaja inimene lisastiimuleid ega kollektiivset vimplemist vaid psühholoogilist turvaruumi ja õigust olla rahule jäetud.
Siin tulevadki mängu lustakad ametijuhendid, mis passiivse kommunikatsioonivahendina hästi toimivad ning tekitavad töömesilases tunde, et tegelikult teda mõistetakse ja temast hoolitakse.
Töölauale pandud “dokument” koos väikese salatiampsu või energiabatooniga on märkamine, mis loob selge piiri rutiini ja veidi lõdvemalt võtmise vahele. Ühtlasi annab see kolleegidele märku kaaslase vaimsest seisust, vajaduseta ülal hoida viisakat vestlust või selgitusi küsida.
Bürokraatiat parodeeriv paber “legaliseerib” väsimuse, võtab maha pinge ja pakub inimesele võimaluse enda ümber luua distantseeriva ruumi. Huumor ja eneseiroonia on vabastavad.
Ideaalmaailmas tunneb juht oma alluvaid ning nende hobisid ja pakub koos libabürokraatliku vihjega talle kas lisapuhkust või Draamateatri etendusele pileteid – tõeline hoolimine peitub oskuses lugeda ridade vahelt.
Vihjeid naljategemiseks ei tule kaugelt otsida, igapäevaselt puutume kõik töötades kokku olukordadega, kus mulisemise ja paberimäärimise asemel tahaks teha süsimusta huumorit ja kõik tagapool mainitud organisse saata. Alljärgnevalt on kirjeldatud mõnda tüüpolukorda ja lisatud “ametijuhend”.
Töökeskkonna kriitiliste pingeolukordade kaart
Kui reastada kriitilised pingeolukorrad nende esinemissageduse järgi – alates igapäevasest olmeterrorist kuni harvemate hooajaliste sündmusteni –, joonistub välja täpne kaart hetkedest, mil vastav ametijuhend tuleks viivitamatult käiku lasta.
Avatud kontoris ellujäämise vanemspetsialist
Kõige sagedasem, sisuliselt iga minut esinev pingeallikas on füüsiline ruum ja selle helifoon. Avatud kontoris töötamine tähendab pidevat võitlust isikliku vaimse territooriumi pärast, kus iga kolleegi klaviatuuriklõbin, valjuhäälne telefonikõne ja mikrolaineahjus soojendatud toidu aroom on avalik omand.
Et kakofoonias (mõnel juhul ka kakafoonias) mitte mõistust kaotada, tuleb esimesena lauale asetada avatud kontoris ellujäämise vanemspetsialisti ametijuhend.
See annab “seadusliku aluse” oma piiride paikaseadmiseks ning kolleegide ignoreerimiseks. Seda muidugi siis kui töö tahab tegemist. Muul ajal oleme viisakad.
Tagada töötaja maksimaalne keskendumisvõime keskkonnas, kus iga kolleegi hingetõmme, klaviatuuriklõbin ja lõunasöögi aroom on avalik omand.
- Teeselda sügavat süvenemist keerulisse Exceli tabelisse iga kord, kui keegi laua juurest mööda kõnnib.
- Optimeerida tualetis ja kohvinurgas käimise trajektoori, et vältida juhuslikke silmsidemeid ja vestlusi.
- Tuvastada lähenevad kolleegid perifeerse nägemise ja sammude kaja järgi.
- Blokeerida edukalt kolleegi valjuhäälne arstiaja broneerimine ja teise kolleegi küünte viilimise heli.
Töötajal on õigus:
- Ehitada monitoride ja suurte toataimede abil oma laua ümber füüsiline barrikaad.
- Keelduda vastamast küsimustele, mis on esitatud üle kolme töölaua hõigates.
- Saata kõrvalistuvale kolleegile e-kiri või sõnum, selle asemel et temaga rääkida.
Töötaja vastutab:
- Passiiv-agressiivsete ohkamiste arvu kontrolli all hoidmise eest.
- Selle eest, et ta ei soojendaks kontori mikrolaineahjus kala ega muid tugevalõhnalisi toite.
Kontorirottide stiilianarhia vanemkuraator
Absoluutselt igapäevane frustra ja üstra on tööleminekuks riietumine. Seisad unesegasena peegli ees ja teed näo, et kõik on OK. Ei ole ju. Pead kiirelt komponeerima selga midagi, mis varjaks soovi kerida end teki alla ja üldse mitte tööle minna ning vastaks ühtlasi korporatiivsele riietumiskoodile.
Isegi kui töö meeldib, on riietumine peavalukoht. Korporatiivne viisakus nõuab üht, inimlik mugavus ja kontori ettearvamatu mikrokliima – sõltuvalt sellest, kes on kliimaseadet näppinud – nõuavad hoopis teist.
Sellelegi olukorrale leiab lahenduse. Ja see lahendus võiks olla üks neist, mis juba töövestlusel jutuks võtta. Olgu teemaks jooksutossude sobitamine kleidiga, laua all peituvad vahetuskingad või trendika meeskolleegi soov palaval suvepäeval seelikuga tööl käia – igapäevast riietumist reguleerib kontorimoe vanemkuraator.
Kombineerida maksimaalne füüsiline mugavus ja radikaalne eneseväljendus korporatiivsete nõuetega, nihutades sujuvalt mõiste „viisakas vabaajariietus“ (smart casual) piire.
- Kombineerida pidulik kleit või rätsepaülikond kõige mugavamate jooksutossudega, nimetades seda teadlikuks tänavamoeks.
- Hoida laua all varuks paari kõrgeid kontskingi, mis pannakse jalga ainult siis, kui on vaja minna juhatuse korrusele (muul ajal kehtib sokkide või susside režiim).
- Kanda veniva värvliga dressipükse, mis meenutavad kolme meetri kauguselt vaadates viigipükse.
- Meeskolleegidel on õigus palaval suvepäeval (või puhtalt esteetilistel kaalutlustel) tulla tööle seelikus või šotiruudulises kildis, viidates ergonoomikale, võrdõiguslikkusele ja optimaalsele termoregulatsioonile.
- Keelduda lipsust ja pigistavatest kraedest, asendades need kapuutsiga pusaga, mille peale on tõmmatud pintsak.
Töötajal on õigus:
- Mässida end keset suve pealaest jalatallani pleedi sisse, sest kontori konditsioneer on seadistatud arktilisele režiimile.
- Vastata konservatiivsete kolleegide kulmukergitustele enesekindla lausega: „See on Pariisi ja Milano viimane sõna.“
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et seelikuga istudes säiliks elementaarne sündsustunne (sõltumata kandja soost).
- Vähemalt ühe viisaka pintsaku või jaki hoidmise eest oma toolileenil ootamatute olukordade tarbeks.
Eidehala neutraliseerimise vanemmehaanik
Kui töökoht on sisse seatud ja riietus sätitud enamvähem sobivaks, tuleb teemaks inimestevaheline suhtlus. Ja see on keeruline koht. Igas kollektiivis leidub vähemalt üks tüüp, kelle põhiliseks (töö)ülesandeks näib olevat kõige ja kõigi üle kurtmine.
Kohv on kange, masin on kaugel, tarkvara on BS, ilm on sitt – eidehala tuleb katkematult ja kaasnev kurnatus on igapäevane töökeskkonna mürgitaja. Vaimselt on väsinud nii kolleegid kui itku ja hala kohalik meister.
Oma vaimse tervise päästmiseks on hädavajalik läbi lugeda ja kiirrakendada toksilist eidehala eritava kolleegi neutraliseerimise vanemmehaaniku juhendit, mis asendab viisaka kaasaelamise profitaseme ignoreerimisega.
Säilitada töötaja vaimne tervis, töövõime ja elurõõm rasketes akustilistes ning emotsionaalselt kurnavates tingimustes.
- Noogutada rütmiliselt ja osavõtlikult, ilma kolleegi jutu sisusse tegelikult süvenemata.
- Rakendada aktiivse kuulamise asemel professionaalset aktiivset ignoreerimist.
- Vahetada teemat kohe, kui eetris kõlavad märksõnad „jälle“, „miks“ või „alati“.
- Pakkuda keerulistele elulistele probleemidele lahenduste asemel süsivesikuid (nt küpsiseid).
- Vastata pikkadele monoloogidele neutraalse ja vestlust lõpetava fraasiga „On alles lugu“.
Töötajal on õigus:
- Kanda suuri kõrvaklappe kogu päeva vältel, ilma et need oleksid seadmega ühendatud.
- Minna ootamatult „väga olulisele kohtumisele“, kui kolleegi kaebekõne ületab 4 minuti piiri.
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et ta ei hakkaks ise kolleegiga kaasa vinguma.
- Isikliku emotsionaalse kaitsekilbi korrashoiu ja regulaarse laadimise eest.
Tatina veniva koosoleku elustamisekspert
Igapäevase rutiini lahutamatuks osaks on tatina venivad koosolekud, kus kolmelauseline e-kiri paisutatakse kahetunniseks aruteluks.
Sellistes olukordades, kus silmad vajuvad vägisi kinni ja tahaks kogu ürituse kuradile saata, aitab väärikuse säilitada tatina veniva koosoleku elustamiseksperdi ametijuhend. Omandatud võtted aitavad sügavalt savi koosolekul viibimisest jätta erakordselt professionaalse ja aktiivselt kaasas oleva mulje.
Säilitada töötaja ärkvelolek, vaimne tervis ja professionaalne ilme koosolekutel, mis oleksid võinud olla üks kolmerealine e-kiri.
- Joonistada märkmikusse keerulisi kolmemõõtmelisi geomeetrilisi kujundeid, jättes mulje sügavast protokollimisest.
- Kortsutada kulmu ja noogutada aeglaselt, kui keegi kasutab sõna „sünergia“ või „paradigma“.
- Öelda kord tunnis: „Võtame selle teema fookusesse ja vaatame suurt pilti.“
- Hoida videokõnes mikrofoni rangelt vaigistatuna, et varjata sügavaid ohkeid ja kohvimasina korinat.
- Harjutada silmade lahti hoidmist olukorras, kus aju on juba lülitunud energiasäästurežiimile.
Töötajal on õigus:
- Lülitada videokõnes kaamera välja universaalse põhjendusega „Mul hakib, hoian mahtu kokku“.
- Teha koosoleku ajal salaja päris tööd, et päev täielikult raisku ei läheks.
- Lahkuda ruumist täpselt väljakuulutatud lõpuajal, lausudes: „Mul jookseb järgmine kõne peale.“
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et ta ei küsiks koosoleku viimasel minutil küsimust: „Aga kuidas me seda praktikas rakendame?“, mis pikendab istumist veel 20 minuti võrra.
- Ekraanijagamise ajal privaatsete vestlusakende eelneva sulgemise eest.
Streikiva kontoritehnika läbirääkija-operaator
Kui inimfaktoriga on õnnelikult toime tuldud, piirid maha märgitud ja näidatud superoskusi koosolekul, astub mängu kontoritehnika.
Printerid, paljundusmasinad ja arvutid omavad ilmselgelt vähemalt kuuendat meelt – need haistavad töötaja kiirustamist ning otsustavad täpselt viis minutit enne tähtaega paberit süüa või viietunnist süsteemiuuendust alustada.
Selle asemel, et pirtsutavat agregaati lüüa või malamuudi keele oskust valjuhäälselt demonstreerida, annab ametijuhend streikiva kontrotehnika läbirääkija-operaatorile sajaprotsendilise volituse olukorda kohvipausiks ümber seadistada
Kasutada arvuti, printeri ja paljundusmasina tõrkeid seadusliku ja vääramatu jõuna tööülesannete edasilükkamiseks ning lisakohvipauside võtmiseks.
- Seista paljundusmasina ees nõutu näoga ja avada ning sulgeda kõiki luuke, kui ekraanil vilgub teade „Paberiummistus sahtlis 3“.
- Mitte mingil juhul tunnistada, et masin tunneb inimese hirmu ja kiirustamist.
- Jätta veateatega masin järgmisele kolleegile lahendamiseks, lahkudes sündmuskohalt kiirel sammul.
- Käivitada mahukas süsteemiuuendus täpselt päeva kõige tüütuma ülesande alguses.
- Vastata kõikidele päringutele universaalse lausega: „Ma ei saa praegu midagi teha, mul jooksis kõik kokku.“
Töötajal on õigus:
- Suunduda 45-minutilisele kohvipausile, kuni arvuti näitab ekraanil „Uuendamine 12% – ära lülita arvutit välja“.
- Süüdistada kõigis oma tegemata töödes aeglast serverit või kadunud Wi-Fi võrku.
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et ta teeks arvutile vähemalt ühe korra taaskäivituse (restart), enne kui helistab IT-abisse.
- Printeri füüsilise löömise vältimise eest, kui tunnistajad on läheduses.
Kodukontori strateegilise planeerimise ekspert
Kui igapäevane kontorimelu, venivad koosolekud ja tõrkuv tehnika kasvavad üle pea, tekib paar korda nädalas vastupandamatu vajadus jääda kodukontorisse.
Et vältida pikki arutelusid teemal, miks töötaja füüsiliselt kohale ei ilmu, on loodud kodukontori strateegilise planeerimise eksperdi juhend, mis koondab kõik vettpidavad vabandused alates müstilisest lillekullerist kuni vajaduseni “vaikuses süveneda”.
Õigustada töötaja kodus viibimist veenvate logistiliste, olmeliste või fookusega seotud argumentidega, tagades samal ajal rohelise täpikese püsiva helendamise suhtlusprogrammis.
- Teavitada juhti vajadusest oodata müstilist kullerit, kes saabub ajavahemikus 8.00–17.00.
- Viidata ootamatule torumehe või elektriku visiidile, mis nõuab pidevat järelevalvet.
- Kasutada argumenti: „Mul on täna vaja teha süvenemist nõudvat tööd ja kontoris on liiga palju segajaid.“
- Liigutada arvutihiirt iga 10 minuti järel, et vältida staatuse muutumist „Eemal“ peale.
- Vastata e-kirjadele ülikiiresti, et kummutada igasugused kahtlused diivanil pikutamisest.
Töötajal on õigus:
- Töötada terve päev pidžaamapükstes, lisades videokõne ajaks komplektile triiksärgi või viisaka kampsuni.
- Panna pesu kuivama ja võtta ahjust lasanje välja täpselt eelarvekoosoleku ajal.
- Säästa 2 tundi transpordiaega ja kulutada see hommikusele lisauinakule.
Töötaja vastutab:
- Veebikaamera vaatenurga täpse kalibreerimise eest, et taustale ei jääks triikimislauda ega voodit.
- Selle eest, et kass, koer või robottolmuimeja ei võtaks koosolekul sõna.
Sinise esmaspäeva üleelamise spetsialist
Igapäevamurede kõrval tuleb vaadata veidi suuremat pilti ehk iganädalast rütmi ja eriti selle rütmi absoluutset kriisikohta: hommikut, mis järgneb pühapäeva õhtule.
Nädalavahetus on alati liiga lühike ja üleminek vabaduselt töörežiimile tekitab kollektiivse šoki – see muuseas on teaduslikult põhjendatud.
Et keegi ei eeldaks (sinise) esmaspäeva hommikul säravaid ideid ega kiiret reaktsiooni, tulebki lauale panna sinise esmaspäeva üleelamise spetsialisti juhend, mis kehtestab hädavajaliku vaikuse- ja taastumisrežiimi ja annab võimaluse teha tatina venival koosolekul ettepanek kuulutada esmaspäev kontorivabaks päevaks.
Tagada töötaja füüsiline kohalolek töökohal kuni kella 17.00-ni, vältides keerulisi vaimseid pingutusi ja liigset suhtlust.
- Vältida silmsidet hommikul liiga energiliste kolleegidega.
- Tuvastada, et esimene kohv ei aita, ja jätkata kangekaelselt selle tarbimist.
- Vastata küsimusele „Kuidas nädalavahetus läks?“ ühesilbiliselt.
- Vahtida postkasti vähemalt 45 minutit ilma ühtegi kirja avamata.
- Korrastada töölaual pastakaid ja pabereid, luues illusiooni ettevalmistavast tööst.
- Lükata kõik süvenemist nõudvad tegevused sujuvalt teisipäeva hommikusse.
Töötajal on õigus:
- Vaikida täielikult kuni kella 10.00-ni.
- Keelduda osalemast ajurünnakutel ja strateegilistel aruteludel.
- Ohata raskelt iga kord, kui telefon heliseb või saabub uus e-kiri.
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et ta ei hammustaks ühtegi kolleegi.
- Selle eest, et arvuti ekraanisäästja ei läheks liiga tihti tööle, reetes reaalset tegevusetust.
Äkkhaigestumise ja kiirtaastumise ekspert
Mõnikord juhtub, et vaimne või füüsiline karikas saab keset nädalat nii täis, et ka kodukontor päeva ei päästa. Sellistel puhkudel tabab töötajat ootamatu ühepäevane terviserike.
Et olukord laheneks liigsete küsimusteta ja töötaja säilitaks asendamatu kangelase oreooli, kes isegi “jalad ei liigu” ja “palavik on keemispunktis” olukorras e-kirju loeb, tuleb appi äkkhaigestumise ja kiirtaastumise eksperdi ametijuhend.
Teavitada tööandjat usutavalt ootamatust ühepäevasest terviserikkest, säilitades samal ajal asendamatu märtri kuvandi.
- Saata juhile varahommikul sõnum, mis viitab kas „kahtlasele õhtusöögile“ või „äkki alanud migreenile“ (mõlemad välistavad lisaküsimused ja garanteerivad kiire paranemise).
- Kui teavitamine toimub telefoni teel, kasutada spetsiaalset madalat ja kähedat „haige inimese häält“.
- Lisada teavituse lõppu kindlasti lause: „Ma püüan teki alt ikkagi kriitilisemad meilid üle vaadata.“
- Saata päeva jooksul üks e-kiri, et tõestada oma vankumatut pühendumust isegi surivoodil.
Töötajal on õigus:
- Vaadata ära terve hooaeg uut seriaali ilma igasuguste süümepiinadeta.
- Ilmuda järgmisel päeval tööle täiesti tervena, selgitades seda „uskumatult hea une ja ingveriteega“.
Töötaja vastutab:
- Absoluutse sotsiaalmeediavaikuse eest (keelatud on postitada pilte kohvikust, rannast või spordiklubist).
- Selle eest, et ta ei satuks haiguspäeval kaubanduskeskuses oma otsese ülemusega kokku.
Pika nädalavahetuse ootuse koordinaator
Paar korda kvartalis õnnistab kalender töötajaid riigipühadega, mis langevad reedesele või esmaspäevasele päevale. Sellistel nädalatel langeb kollektiivne töövõime juba kolmapäeva lõunast alates valguse kiirusel ning jõuab kolmapäeval kella viieks nullpunkti.
Kuna kõik tegelevad mõttes juba väljasõitude planeerimise, uue Tinderi-konto loomiseks vajaliku fotošuudi ja seks puhuks sobiva ilmateate iga minuti tagant ületšekkimisega, reguleerib ootusärevat tühikäiku juhend, mis aitab täita pika nädalavahetuse ootuse koordinaatori rolli.
Säilitada töötaja töine ilme olukorras, kus kognitiivne ressurss on juba 100% suunatud vaba aja ja sündmuste planeerimisele.
- Arvutada iga 30 minuti järel, mitu tundi on jäänud vabaduseni.
- Delegeerida kõikide käsilolevate tööde tähtajad sujuvalt uude nädalasse.
- Minimeerida uute tööülesannete vastuvõtmist põhjendusega „Teeme selle pärast pühi puhtalt lehelt“.
- Uurida põhjalikult kolleegide nädalavahetuse plaane, et võrrelda neid enda omadega.
- Kontrollida ilmateadet vähemalt kuus korda päevas.
Töötajal on õigus:
- Alustada „Head nädalavahetust!“ soovimist juba neljapäeva lõunal.
- Tunda end viimasel lühendatud tööpäeval juba ametlikult vabana.
- Lahkuda hoonest esimesena täpselt sel sekundil, kui ametlik tööaeg lõppeb.
Töötaja vastutab:
- Puhkepäevadele eelneva madala produktiivsuse usutava õigustamise eest.
- Selle eest, et eemaloleku teade oleks õigeaegselt sisse lülitatud.
Puhkusele suundumise peaekspert
Kord või paar aastas jõuab kätte suursündmus – korraline puhkus. Nädalal enne puhkusele suundumist on töötaja küll füüsiliselt kontoris, kuid muumid on orust ammu suvilas peenraid tegemas või lennule sobivat kohvrit pakkimas.
Et keegi ei üritaks viimasel reedel kell 16.30 algatada uut mahukat projekti, tuleb varakult töölauale asetada puhkusele suundumise peaeksperdi ametijuhend, mis reguleerib sujuvat tööülesannete delegeerimist ning vastutusest … kõrvalehiilimist. Kuna enne oli juttu muumidest orus, võib juurde panna muumitassi või kasvõi muumiteemalise küpsisekarbi (neid müüakse Tallinki poes).
Tagada töötaja sujuv lahtiühendamine töökeskkonnast, minimeerides viimase hetke tööülesannete vastuvõtmist ja maksimeerides eemaloleku teate seadistamise efektiivsust.
- Suunata kõik uued e-kirjad automaatselt kolleegidele.
- Vastata igale palvele lausega „Ma vaatan selle üle pärast puhkust“ sõltumata probleemi pakilisusest.
- Koostada nimekiri pooleliolevatest töödest ja unustada see kogemata lauale.
- Seadistada automaatvastus vähemalt 48 tundi enne tegelikku lahkumist.
- Sisestada kalendrisse viimaseks tööpäevaks 8-tunnine broneering nimega „Fookusaeg: strateegiline planeerimine“, et vältida koosolekuid.
- Ohata risti üle müügisaali või kabiini ja mainida korduvalt eesootavat sihtkohta.
- Koristada töölaud piinliku puhtuseni, jättes mulje, et töötaja ei pruugi kunagi naasta.
- Viia töö juurest ära kõik isiklikud asjad.
- Vaadata viimasel tunnil ainult lennufirmade kodulehti või ilmateadet.
Töötajal on õigus:
- Keelduda uutest projektidest alates hetkest, mil puhkuseni on jäänud vähem kui kuu.
- Kanda viimasel tööpäeval ebakohaselt suviseid riideid.
- Naeratada kohatult palju ka kõige pingelisematel koosolekutel.
- Lahkuda viimasel päeval 15 minutit varem.
Töötaja vastutab:
- Automaatvastuse aktiveerimise eest enne lahkumist.
- Selle eest, et kolleegidesse jääks piisav kadedusefoon.
- Töötelefoni vaigistamise ja sügavale sahtlisse peitmise eest.
Puhkusejärgse kohanemise vanemspetsialist
Kõige traumaatilisem, ehkki õnneks vaid paar korda aastas esinev olukord on puhkuselt naasmine. Kontrast äsja kogetud vabaduse ja postkastis ootava paarisaja e-kirja vahel on sedavõrd suur, et nõuab erakorralisi meetmeid. Taas tundub, et füüsiline keha on jõudnud tagasi tööle, muumid aga laperdavad jätkuvalt maailma mööda ringi või vaatavad imetlevalt rannas päevitavat naabrinaist.
Just selleks puhuks ongi loodud klassikaline puhkusejärgse kohanemise vanemspetsialisti ametijuhend, mis annab töötajale ametliku õiguse esimesel nädalal paroole meelde tuletada, ohata ja kolleegidele puhkusepilte näidata, enne kui päris tööelu taas tuurid üles võtab. Aitab ära hoida ka toksiliseks eidehalajaks muutumise.
Tagada töötaja võimalikult valutu üleminek puhkuserežiimilt töörežiimile, säilitades tema vaimse tasakaalu, huumorimeele ja minimaalse töövõime.
- Leida üles oma töökoht ja veenduda, et see on endiselt olemas.
- Meenutada arvuti parooli (lubatud kuni 5 katset).
- Tuvastada kolleegid ja meenutada nende nimed.
- Kontrollida, kas kohvimasin töötab.
- Hingata sügavalt sisse ja tunnistada fakti, et puhkus on läbi.
- Avada Outlook ja sulgeda see esimese šoki leevendamiseks.
- Hinnata saabunud e-kirjade hulka, vältides paanikahoogu.
- Vastata esimesele kolmele kirjale sõnadega „Tänan info eest!“.
- Jalutada aeg-ajalt tähtsa näoga mööda koridori.
- Osaleda koosolekutel, säilitades mulje, et kõik on kontrolli all.
- Rääkida vähemalt viiele kolleegile, kui tore puhkus oli.
- Näidata soovijatele puhkusepilte (soovituslik kestus vähemalt 15 minutit).
- Vastata küsimusele „Kuidas puhkus läks?“ vähemalt 10 korda.
- Kuulata ära kõik uudised, kuulujutud ja draamad, mis puhkusel viibimise ajal aset leidsid.
- Avaldada vähemalt kolm korda arvamust: „Küll puhkus läks kiiresti!“.
- Esmaspäev: töökoha ja olukorraga tutvumine.
- Teisipäev: e-kirjade sorteerimine ja kohvipausid.
- Kolmapäev: esimeste tööülesannete ettevaatlik proovimine.
- Neljapäev: töö tegemise imiteerimiselt tegelikule tööle üleminek.
- Reede: nädalast taastumine ja järgmise puhkuse planeerimine.
Töötajal on õigus:
- Juua piiramatus koguses kohvi ja teed.
- Kasutada väljendit „Ma alles tulin puhkuselt!“ vähemalt 20 korda päevas.
- Mitte vastata küsimusele „Kas sa jõudsid juba selle ära teha?“ esimese kahe tööpäeva jooksul.
- Vaadata puhkusepilte töömotivatsiooni taastamise eesmärgil.
- Ohata sügavalt ilma täiendavaid selgitusi andmata.
- Alustada järgmise puhkuse planeerimist kohe pärast esimese tööpäeva lõppu.
Töötaja vastutab:
- Selle eest, et kohvimasin ei jääks tähelepanuta.
- Puhkusemeeleolu järkjärgulise, kuid mitte liiga kiire kadumise eest.
- Vähemalt ühe kolleegi naerma ajamise eest päevas.
- Selle eest, et lause „Puhkusel oli ikka parem!“ ei kõlaks rohkem kui 15 korda päevas.
Teadlaste vaade: Huumor on aju toit
Libabürokraatia ja must huumor pole pelk ajaviide või moodus hiilida tööst kõrvale. See on neurobioloogiliselt põhjendatud enesekaitsemehhanism.
Kui töötaja seisab silmitsi jupsiva printeri, tatina veniva koosoleku või puhkusejärgse e-kirja plahvatusega, on aju mandelkeha (amügdala) varmas tõlgendama seda kui ohtu.
Käivitub evolutsiooniline stressireaktsioon, vereringesse paiskub kortisool ja prefrontaalne ajukoor – piirkond, mis vastutab loogilise mõtlemise, probleemilahenduse ja enesekontrolli eest – lülitub osaliselt välja.
Psühholoogias nimetatakse huumori ja satiiri kasutamist sellises olukorras kognitiivseks ümberhindamiseks (cognitive reappraisal).
Kui vormistada frustratsiooni absurdseks ametijuhendiks, on olukorrast võimalik vaimselt tagasi astuda. Aju ei taju probleemi enam kontrollimatu ohuna, vaid millegi hallatava ja naeruväärsena.
Eestis on kognitiivse ümberhindamise teemaga tegeletud aktiivselt, kõige rohkem ettekandeid sel teemal on ilmselt teinud Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia professor Andero Uusberg. Emotsioonide reguleerimist, kognitiivset ümberhindamist ja tööstressi on professor käsitlenud mitmes sõnavõtus.
Tööalane satiir toimib nagu sotsiaalne liim ning tekitab psühholoogilise turvatunde. Organisatsioonikäitumise uuringud kinnitavad, et tiimis, kus julgetakse visata nalja tööprotsesside absurdsuse, väsimuse ja bürokraatia üle, on kõrgem usaldustase ja väiksem läbipõlemise risk.
Kollektiivne ohe või lauale pandud „Sinise esmaspäeva spetsialisti“ juhend legaliseerib inimliku nõrkuse. See vabastab töötaja kurnavast kohustusest pidevalt ees hoida korporatiivset maski, esindada igal sammul firmat (nn emotsionaalne töö ehk emotional labor), säästes vaimset ressurssi päris töö tegemiseks.
Uuringud näitavad, et isegi kergelt küüniline või must huumor alandab koheselt füsioloogilist stressitaset, vallandab endorfiine ja taastab prefrontaalse ajukoore töövõime.
Lõppkokkuvõttes on eneseiroonia ja terav huumor kõige odavam, kiirem ja tõhusam läbipõlemise ennetamise tööriist, mis annab tagasi kontrollitunde olukordades, kus süsteem või väsimus inimesest muidu teerulliga üle sõidaks.
Viidatud teadusallikad:
- Huumori roll stressi leevendamisel ja kognitiivsel ümberhindamisel: Rod A. Martin (2007) “The Psychology of Humor: An Integrative Approach” (Google Books)
- Positiivse ja negatiivse huumori mõju emotsioonide reguleerimisele: Andrea C. Samson & James J. Gross (2012) “Humour as emotion regulation” (PubMed)
- Huumori mõju töötajate heaolule, sooritusele ja läbipõlemise vähendamisele: Mesmer-Magnus et al. (2012) “A meta-analysis of positive humor in the workplace” (ResearchGate)
- Psühholoogiline turvatunne töökeskkonnas: Amy Edmondson (1999) “Psychological Safety and Learning Behavior in Work Teams” ( Harvard Business School / Sage Journals)
Kaanepilt: Ylle Rajasaar