Tõlkija ja toimetaja Heido Ots sisenes Eesti autoajakirjanduse mugavustsooni ja ütles otse, et asjad pole korras: rämedad tõlkevead, mõttetud mugandused, pealiskaudsed teadmised, mida varjatakse võõrsõnalise pläraga – see on jätkuv reaalsus. Vähem plära, pikem samm, ja kõik asjaosalised oleksid rõõmsamad

TCS värske analüüs hoiatab, et avalik laadimistaristu võib olla kui Trooja Hobune, mille kaudu küberkurjategijad saavad rünnata nii sõidukeid, andmekogusid kui riiklikku elektrivõrku. Eesti on hapras olukorras – kiirlaadijate võidukäik on vahva, aga nende häkkimine on vahvam veel

Uuring: Eesti juhtide ohtlikud harjumused süvenevad – kiiruseületamine kasvab ja iga teine sõidab väsinuna. Samuti lastakse joobes inimesed takistamatult rooli

Absurd kuubis: Haagisekonks elektriautol ei anna luba käru vedamiseks. Vaatasime üle, mida seadused räägivad ja proovisime leida kuldset keskteed.

Päästeamet kontrollis suvel 230 tanklat-teenindusjaama. 73% neist ei vastanud nõuetele ehk tankla on nagu tiksuv kellapomm tuhandete liitrite plahvatusohtlike vedelike otsas

Vabaduse ja iseseisvumise sümbol on – oh üllatust! – bemmiront. Ingrid Aulik kirjutas vanale vahtralehe märgiga BMW-le ja udusulis poistele muheda oodi

Uuema auto omanikuna ei vaeva enamus meist oma pead küsimusega, mis isikuandmeid sõidukisse salvestatakse ja kuhu need liiguvad või kas, kes ja mida nendega teeb? Vähe teadvustatud fakt on, et nii minu kui ka sinu auto lekib digitaalselt. Jama on majas kui järgmine kasutaja laokile jäänud infot kuritarvitab

Oled sa mõelnud, et ei peaks haigena rooli istuma? Soome riiklik liiklusohutuskeskus viis läbi hoiakute uuringu, et selgitada välja, kuidas suhtuvad soomlased haigena sõiduki juhtimisse. Valdav osa inimestest vastasid, et on mures tõbiste autojuhtide pärast, kes on liiklusohuks, kuid ise sõidavad autoga ka siis kui tervis kehva

Liikluskindlustuse registrisse jõudis 2025. aastal 32 601 liiklusintsidenti. See teeb keskmiselt 89 juhtumit päevas. Seda on 3% vähem kui tunamullu, kuid kogukahjud on kasvanud

Autotööstusel on võrdse kohtlemiseni veel pikk tee minna. Osa tootjaid on astunud mõjusaid samme suunas, mis arvestab sooliste iseärasustega. Osa on jäänud truuks tõekspidamisele, et naised valivad autot ostes värvi. Kui auto on punane, siis ongi ju naiste auto! Ylle Rajasaar mõtiskleb rahvusvahelise naistepäeva eel, mida saaks teha paremini, et naisena sündinud ei peaks iganenud tõekspidamistele lihtsalt järele andma