Autohuviliste ja autohobiga on teenimatult seotud mitmeid eelarvamusi – et autoentusiast on madalalaubaline mĂ”rapea ning tegeleb mĂ”ttetute profaansustega, mis trĂŒkimusta…
TĂ”lkija ja toimetaja Heido Ots sisenes Eesti autoajakirjanduse mugavustsooni ja ĂŒtles otse, et asjad pole korras: rĂ€medad tĂ”lkevead, mĂ”ttetud mugandused, pealiskaudsed teadmised, mida varjatakse vÔÔrsĂ”nalise plĂ€raga â see on jĂ€tkuv reaalsus. VĂ€hem plĂ€ra, pikem samm, ja kĂ”ik asjaosalised oleksid rÔÔmsamad
Maskid langevad. JÀrjest rohkem teadlasi hoiatavad, et me kÔik jÀÀme lolli(ma)ks. Ka Eestis
Me ei vaja hingelist masinaru, et mÔista, kuidas vÔltsviisakus ja piiride puudumine digitaalses ruumis inimest mÀrkamatult bully-ks vormib ja ahvatleb kiusama
@mustmiata Ingrid Aulik mĂ”tiskleb seekord inimese ja auto (lĂ€hi)suhte ĂŒle. Kui sul on kaks autot, kas sind ennast on siis ĂŒks? VĂ”i kaks? VĂ”i koguni mitu?Â
Internetis vohab vÀhkkasvajana uus Egiptuse nuhtlus: sisufarmid. Lehed, mille on loonud ja mida sisuga tÀidab tehisaru. AI hanitab Google`i ja reklaamiandjad ning teadmatuse arvelt korjab omanikule korraliku kopika. Kuidas jama Àra tunda, kuhu teada anda?
EmakeelepĂ€ev on ĂŒks eesti kultuuri olulisemaid tĂ€htpĂ€evi, pĂŒhendatud luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sĂŒnniaastapĂ€evale ja meie identiteedi nurgakivile â eesti keelele. Lugedes vĂ€rskeid keeleuuringuid, vĂ”ib rahulolevalt nentida, et eestlane on keskmisest keeletundlikum â lootus, et kestab me keel, me riik, me rahvas
Meil kĂ”igil on oma salakirg ja unistused. Ja ehkki me teame, et  JĂ”uluvana olemas pole – vastavalt vajadusele kehastab teda naabri…






