Kiidame: LHV hoiatab TTJA mustas nimekirjas oleva kaupleja eest

Novembri teisest nädalast alates on LHV panga klientidel üks turvakiht internetist ostes juures. Kui e-poes makstes selgub, et makse saaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti avalikus mustas nimekirjas, ilmub enne makse kinnitamist hoiatus.

Tegemist on esimese lahendusega Eestis, mis seob riikliku „häbiposti“ otse maksekeskkonnaga ning tabab inimest kõige olulisemal hetkel – siis kui ta on ostu kinnitamas. Kollane hoiatussilt maksekorralduse juures ei jää tähelepanuta ning tõenäoliselt katkestab osa kerge ehmatusega rahaülekande.

LHV rõhutab, et musta nimekirja kontrolli eesmärk on ennetada võimalikke pettusi ning suurendada klientide teadlikkust – mitte blokeerida makseid või mõista kauplejate üle omavoliliselt kohut. Lõpliku valiku teeb alati ostja.

TTJA must nimekiri on olnud avalikult kättesaadav pikka aega ning ettevaatlikumad veebiostlejad oskavad ise sealt ka infot otsida. Mõnikord on ostu tegemisega aga kiire ning lisaaega kontrollimiseks pole kuskilt võtta – nüüd on LHV selle osa e-ostlemise protsessist automatiseerinud.

Kuidas uus hoiatus töötab?

Oluline nüanss: hoiatus käib avatud panganduse (Open Banking / PSD2) kaudu tehtavate maksete kohta. See tähendab olukordi, kus:

• valid e-poes „Maksa LHV pangaga“,
• süsteem suunab sind LHV makselehele või -aknale,
• makset algatatakse otse e-poe keskkonnast teenusepakkuja kaudu.

Just siis kontrollib LHV automaatselt, kas makse saaja on TTJA avalikus mustas nimekirjas või mitte. Kui TTJA mustas nimekirjas kaupleja tõesti on, ilmub enne makse kinnitamist informatiivne hoiatus. Edasi on šoppaja otsus, kas jätkata maksega teadlikult riskides või tehing katkestada ning otsida alternatiive.

Kaupleja jaoks muudab LHV ja TTJA koostöö musta nimekirja väga nähtavaks. Potentsiaalne ostja võib paari sekundiga otsustada, et ta ei kinnita makset ning katkestab ostuprotsessi. Seega on automatiseeritud must nimekiri otsene müügiprotsessi mõjutaja ja võiks kaupleja käitumismustrit parandada, sest äri tahab ajamist. Läbipaistev ja aus müügikäitumine annab turueelise.

TTJA must nimekiri pole “tunnetuslik” või pealekaebamiste põhjal moodustuv, vaid tugineb Tarbijavaidluste komisjoni otsustele. 2025. aasta 31. oktoobri seisuga oli nimekirjas 216 otsust ettevõtjate kohta, kes ei ole Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid täitnud ega komisjoni juhiseid järginud. Protsess ise kulgeb järgnevalt:

• tarbija ja kaupleja vaidlus jõuab Tarbijavaidluste komisjoni;
• komisjon teeb otsuse tarbija kasuks (nt tagasta raha, paranda toode, anna uus kaup);
• kauplejal on 30 päeva otsuse täitmiseks;
• kui ta seda ei tee ega anna TTJA-le märku, et on otsuse täitnud või pöördunud maakohtusse, kantakse ta komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja ehk musta nimekirja;
• nimekirjas püsimise aeg: kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuud.

TTJA komisjoni otsus ei ole automaatselt sundtäidetav nagu kohtuotsus. Kauplejal on õigus vaidlust jätkata kohtus – kui ta seda teeb, ei kanta teda musta nimekirja. Nimekiri on avalik survevahend ja hoiatustööriist, mitte kriminaalkaristus.

Miks me LHV-d kiidame?

Automatiseerimine väldib olukordi, kus ostja mõistab probleemi siis kui pakki ei saabu, raha ei tagastata või ei järgita seadust tarbija õiguste poolelt, nt. 14-päevase tagastamise õigust. Need on levinumad põhjused, miks üks või teine kaupleja satuvad TTJA musta nimekirja.

E-kaubandus on imede maa, seal võib kohata müüjaid, kes keelduvad võtmast ostetud kaupa garantiiremonti, viivitavad sellega kuid või laiutavad lihtsalt käsi. Eraldi kategooria on internetis agressiivselt “erilisi tooteid” reklaamivad kaupmehed, kes pakuvad midagi tasuta või suure allahindlusega ning siis seovad sind igaveseks kuumaksetega.

Nendest ei pruugi TTJA mustas nimekirjas olla märkigi, mis tähendab, et enne ostu tegemist on igati mõistlik guugeldada tagasisidet kauplejale, olla kursis oma õigustega jne. Eelistada tuleks maksmise viisi, kus saab makse tagasi pöörata – näiteks PayPal, Apple Pay jms.

Me kiidame LHV-d selle eest, et ta tuletab meile silmakargavalt meelde, milliseid karisid internetis šopates on võimalik kohata – lisaks TTJA musta nimekirjaga seotuse hoiatusele on LHV-s juba mõnda aega olemas nn nimekontroll – pank annab märku, kui saaja nimi erineb konto omaniku nimest. Jälle mõtlemise koht, eks ole.

Kuidas ise kauplejat kontrollida?

Kui sul tekib e-poes kahtlus – hind liiga hea, kontaktandmed ähmased või lihtsalt „kõhutunne“  halb –, on paar lihtsat sammu, kuidas enne ostu sooritamist “ämbreid” vältida:

1. TTJA koondportaalist “Kontrolli ettevõtet” saab vaadata majandustegevuse registri infot. Eraldi lehel „Must nimekiri“ on kirjas ettevõtted, kes pole komisjoni otsust täitnud. Näed, millise vaidluse kohta on otsus tehtud, milles rikkumine seisnes, kas firma on endiselt mustas nimekirjas.
2. Kui tahad detailsemalt aru saada, mis on ettevõtte taust, saad komisjoni otsuste andmebaasist vaadata konkreetseid otsuseid (otsi ettevõtte nime, kaubamärgi või registrikoodi järgi).
3. Jälgi üldteada internetis ostlemise reegleid.

Allikad:

1. TTJA pressiteade „Esmakordselt Eestis: e-ostlejaid hoiatatakse maksmisel musta nimekirja kaupleja eest“ (14.11.2025) – ttja.ee ttja.ee+1
2. TTJA must nimekiri – ttja.ee/must-nimekiri ttja.ee+1
3. LHV KKK: „TTJA musta nimekirja kontroll PSD2 maksetes“ – lhv.ee/kkk/maksed lhv.ee

Kaanepilt: TTJA