Kui Tesla oleks inimene, siis tema puhul oleks isiksuse kahestumine järjest süvenev ja murettekitavam. Aga kuna Tesla on hoopis kaubamärk ja ettevõte, siis võime toimuvat rahuliku südamega vaadata ja nautida. Ent kas ikka võime?
Tesla on viimasel ajal hakanud tegema häid ja õigeid asju. Tänavu avati esindused kolmes Balti riigis, mis teeb sellest lõpuks ometi normaalse autofirma. TAD (Tesla Assisted Driving, endise nimega FSD supervised) on väga tore lahendus ja kuigi see on seadusandja silmis ikka veel vaid Level 2, siis annab suuna ses osas, kuhu ollakse isejuhtivate autodega liikumas. Model 3 ja Model Y teenivad jätkuvalt kasumit ning seda autotööstuse kohta tavatult kõrgete marginaalidega.
Siis on medali teine pool. Cybertruck pidi lubaduste kohaselt vallutama uued turud ning seejärel kogu maailma, kuid Ameerikas müük jätkuvalt kidub ja Euroopas pole tüübikinnitust niipea isegi mitte loota. Juttu on ka selle nišimudeli ümber kuidagi väheks jäänud.
Ja kirsiks tordil (või psühhiaatri õudusunenägu) on Cyberster, auto ja raketi ristsugutis, mis pole õieti üht ega teist. See tõestab veel kord, et väga suure raha eest on tänapäeval võimalik teha igasuguseid asju, iseküsimus on, kui palju on sellest kasu tegijal või inimkonnal. Ainus kindel tulemus on, et tulemusest räägitakse üle maailma palju ja eeldatavasti lausa nädal aega.
Avalikkuse esimene emotsioon on reeglina väär
Selliseid automaailma “raputavaid” sündmusi tuleb aeg-ajalt ikka ette. Mõni aeg tagasi näitas JaGUar oma uue elektriauto kontseptsiooni, mida kõik, nii fännid kui autoajakirjanikud, maapõhja tümitasid. Nüüd läks auto tootmisse nii, et sündmus vaevalt uudisekünnise ületas. Business as usual.
Kevadel näitas Ferrari oma esimest tootmisküpset elektriautot Luce. Kogu progressiivne maailm oli tagajalgadel ning teatas üksteise võidu, et see ei tohiks legendaarse automargi nime kandagi. Pisut hiljem olid tootmiskvoodid ette välja müüdud ja keegi enam ei leidnud, et tegu oleks halva, et mitte öelda kohutava autoga.
Ja siis tuli teise põlvkonna Tesla Roadster. Auto, mida olid fännid (ja mitte ainult fännid) oodanud üheksa aastat. Kogu maailm on vaimustuses ja räägib sellest, kui suurepäraseid asju oskab inimkond Elon Muski targal juhtimisel valmistada. Üksikud kriitikud mattuvad vaimustushüüete tulva alla.
Tegelikult on reaktiivmootor (ärme räägi sellest, et põhimõte leiutati juba antiikajal) veidi alla sajandi vana, külmgaasi reaktiivmootorit kasutatakse üle kuuekümne aasta. Seega pole Roadsteris mitte midagi revolutsioonilist, vaid võeti SpaceX peal end ammu tõestanud tehnoloogia ja pandi sinna, kuhu teda eluilmaski vaja pole. Tarkvara peab muidugi suutma seda kõike juhtida ning ses osas on Tesla alati tubli olnud.
Sadul sea seljas
Kas tegu on seale sadula selga sidumisega? Kahtlemata! Nii nagu notsust ratsahobuse tegemine oli sajand tagasi laadakülaliste jaoks tõmbenumber (tänapäeval kihutaks selle peale kohale ilmselt käpapatrull), on reaktiivmootorite paigutamine väidetavalt seeriatootmisse minevasse autosse üleilmne suursündmus, kuid asja väärtus paraku saab sealmaal ka otsa.
Suurejooneline üritus lõppes ju vastusteta kõige olulisematele küsimustele. Me ei tea, milleks auto ilma reaktiiv- ja rakettmootoriteta võimeline on, kui suur on veoaku ja mis kõige tähtsam, millal see klientide jaoks saadaval on. Tesla delikaatselt vaikib neist asjadest. Euroopa tüübikinnitusest ärme parem üldse räägi.
Teame vaid seda, et kahe “lahjema” versiooni soovijad peavad tasuma 10 päeva jooksul 50 000 dollarit ettemaksu, rakettmootoritega varustatuid aga hakatakse müüma vaid kutsete alusel. Ja loomulikult ei seo Tesla end ühegi siduva lubaduse või hoidku taevas, tarnetähtajaga.
Tesla aktsia reageeris suursündmusele vaid marginaalse tõusuga, mis on nii volatiilse väärtpaberi kohta tavatu, kuid jätkas järgmisel päeval hoopis massiivse langusega. Sedapuhku Elonil turgu üles rääkida ei õnnestunud.
Mis saab edasi? Stsenaariume on kaks: kas 2029. aastal ilmub turule igatepidi nuditud variant, mis jagab Tesla iseautost taksoga peamisi komponente ning ei suuda korrata esimese Cybersteri mainet ja populaarsust – või jääbki see üksnes üksikuks tähelennuks, mille inimkond varsti unustab. Vastuse annavad juba paar lähemat aastat.
Fotod: Tesla, JLR