Kommentaarid Puust ja punaseks: miks ei päästa elektriauto täna (ega lähitulevikus) maailma? kohta

Kirjutas Joel Kütt

Joel Kütt — Thu, 24 Aug 2017 11:03:06 +0000

Millegipärast on unustatud vesinikuautod. Vesinikuauto heitgaas on vesi, mis läheb uuesti ringlusse (100% korduvkasutatav kütus). Vesinikku on palju kergem ladustada kui akuelektrit, mistõttu tema tootmisel on palju hõlpsam kasutada taastuvelektrit (mis teatavasti sõltub päikese paistest või tuule tugevusest). Kütuse tooraineks on vesi, mida leidub ookeanides piisavalt ja mootori heitgaas on ka vesi.Tankimine käib kiiresti (nagu bensiiniga või diisliga). Mootor on põhimõtteliselt teada-tuntud sisepõlemismootor. Esialgu pn probleemiks ainult tootmiseks vajatava elektri suur kogus, aga päikesepaneelid muutuvad aina odavamaks ja neid tuleb hoogsakt juurde (ka Eestis). Ka tuulikute arv kasvab…Las need akuliikurid jäävad ikka linnasiseseks kulgemiseks (lisaks autodele ka kaherattalistele kulguritele), Maanteedele ootan ikka vesinikautosid (ka busse ja rekkaid)

Kirjutas elektrik

elektrik — Tue, 22 Aug 2017 19:23:04 +0000

Pisut peastarvutamist ehk maakeeles,pranglimist.
osad numbrid ümardan lihtsuse huvides veidi alla, teised veidi üles.

Eesti autostumus on vist 500 sõiduautot 100 elanku kohta, kokku vist siis pool miljonit sõiduautot.
Mina sõidan aastas üle 10 000 km, mõnipalju rohkem paljudel on aga peres kaks autot,need sõidavad vähem ja paljud romud konutavad niisama aia ääres.

kui kõik Eesti sõiduautod asendada elektrikatega, siis arvestame 20 kWh sajale (tegelikkuses see on Tesla max kulu) ehk 2 MWh autole aastas. Pool miljonit eesti sõiduautot vajaks siis 1 TWh.

nüüd kohe keegi karjatab.. “appi,kust me selle võtame ???”

Eesti toodab aastas 10 TWh elektrit, tarvitab ise ära 8 TWh ja ekspordib 2 TWh.
seega saab näpistada ekspordi arvelt. Keskmine börsihind 3,5 senti KWh tuleb maksta kinni autoomanikel, mis teeb kokku 35 miljonit euri.

Samas iga bensuauto kulutab keskmiselt sajale reaalelus ikkagi 8 liitrit fossiili, mis teeb aastas 800 liitrit , ehk 5 barrelit auto kohta. Iga sellise auto pealt saavad naftaeksportijad vähemalt 40 dollarit barrelilt, ehk siis 200 euriga aastas toetab iga meie autojuht peamiselt moslemite ja venelaste sigatsemisi siin maamuna peal, ehk kokku annetavad eestlastest sõiduautoomanikud 100 miljonit dollarit aastas. Kolmas suur naftatootja, USA, ei puutu siin asjasse, sest USA toodang katab jämedalt tema enese sisetarbimise.
Riigist välja läheb meie raha isegi rohkem, sest ma arvestasin eelnevalt vaid toornafta hinda (mis täna on pealegi pigem 50 dollarit barrel) ja liitri autokütuse tootmiseks kulub rohkm kui liiter naftat.

Ehk siis toetame terroririike 120 ? 150 ? 200 miljoniga aastas?

1 euriga saab püsti 1 W päikesepaneelisüsteemi, mis toodab aastas 1 kWh elektrit.
200 miljoniga saame 200 MW paneele, aastatoodanguks 200 GWh.
5 aastaga oleme saanud 1 GW mis toodab aastas 1 TWh, ehk sama koguse,mis elektrisõiduautod tarbivad…
edasi tuleb puhas kokkuhoid 65 miljonit aastas.
Tuulikutega jõuaks sama energiatoodanguni kiiremini… vast 2x isegi.

arvutage üle, kes ühikuid tunneb, mitte voolu, pinget ja võimsust ja energiat segi ei aja.. 😛

‘

Kirjutas Talu Turbo

Talu Turbo — Sat, 05 Aug 2017 20:26:42 +0000

Noh jah, jällegi veits kiivas artikkel.
Mis puudutab elektriauto tootmist siis ainuke eriline komponent ongi aku, muu metall ja plastik on kõik sama.
Kuid see selleks. Tahaks siinkohal tuua välja hoopis asjaolu mis on seotud ainult naftaga, nimelt peale selle, et rafineerimine on väga räpane on üks kõige reostavamaid tegevusi hüdrauliline maalõhestus ehk “fracking”. Selleks, et toornafta maast kätte saada paljudes maardlates kuulub selle juurde toksiline pinnase mürgitamine skaalas mida ükski muu tootmisharu isegi keemiatehastes ei tee.
Siinpuhul üldse on absurdne väide, et kivisöe elektrijaam on samas skaalas sisepõlemismootoriga ?! nagu misasja, 150aastat tagasi aurumootorid effektiivsemad kui kõige modernsemad diiselmootorid on, tänasel päeval kasutame veelgi effektiivsemaid auruturbiine suurte tsentrifugaal raskustega !
Siin ei tasu rääkida kui palju co2 kulub ainuüksi kütte laialiveole tanklatesse, isegi kui elektrijaam toodaks sama koguse co2 per kwh mis pisike automootor oleks seinast tulev elektrienergia puhtalt jaotuskulude puudumise tõttu säästlikum, lisaks vajavad tanklad niikuinii särtsu, et üldse töödata, keegi ei pumpa käsitsi omale kütet paaki.
Ja ei tasu ju üldse rääkida tuumajaamadest, nende co2 vs kwh on olematu, taastuv energia on küll gramm suurema jalajäljega kuid samuti olematu võrreldes nafta saadustega, sest elektrijaam(tuul või päike) toodab peale paigaldamist tänasel päeval tuulegeneraatori näol 10-15a ja päiksepaneeli puhul 25-30a ilma suurema hoolde ja väljavahetus kuludeta. Isegi kui 10mw embkumb väljundiga jaama tootmiseks kulub 1000t co2 on see tasa paari aastaga võrreldes vedelkütuse sama väljundiga koguse tootmiseks kuluv energia on koguaeg co2 näol olemas, ütleme 10mw bensiini tootmiseks kulub rafineerimisest tanklani toimetamisega 700kg co2 siis saame 14.3gw 1000t co2 kohta …see on üleaisa näide, kuna reaalsus on absurdsem, 10mw on cirka 1000l bensiini ja bensiinimootor toodab sellest motiivseks energiaks umbes 30% ja sellest umbes 70% jõuab reaalselt “maha”, näituseks elektriauto puhul seinast akusse jõuab cirka 99,5% energiast, akust maapinnani jõuab umbes 85%.

Kirjutas Ylle Rajasaar

Ylle Rajasaar — Sat, 05 Aug 2017 20:05:09 +0000

Vastus Juhan-le. Oi, me oleme seda küll lugematu arvu kordi välja öelnud: Tesla väärib imetlust elektriautode seekordse läbimurde pioneerina. Siiski - elektriautoga üksi maailma ei päästa. Aga Musk on õigel teel, sest otsib võimalust terviklahendusteks ja töötab samaaaegselt ka efektiivsete päikesepatareide kallal. Kui elektriauto, siis roheline energia! Seda ütlevad ka teadlased. Küll me edeneme. Vähemalt e-autodega on asjad hästi, inimkonnaga üldisemalt jätkuvalt väga kehvasti. Et aga inimmõistuse piiratus võimaldab meil selektiivselt asjadele läheneda, saame me nautida teadmist, et oleme teinud midagi paremaks, sõites elektriautoga. Näiteks Teslaga

Kirjutas Juhan

Juhan — Sat, 05 Aug 2017 18:09:50 +0000

Tervist. Mulle meeldib Tesla ja mis Elon Musk üritab teha. Ta proovib tuua elektri autot laialt kasutusele.
1. Elektri autod on vaiksed
2. Teevad linnad puhtamaks
3. Vähe liikuvaid komponente (vähem hooldust)
4. Akud on põhimõtteliselt auto eluaegsed (vähemalt tesladel )
5. Akudes olevat materjale saab uuesti kasutada.
6. Kiirlaadiad on üsna kiired vähemalt Teslal
7. Turvalisemad, kiiremad, kergem valmistada
9. Hea juhitavus madalam raskuskese
10. Odavam kütus

Halvad pooled .
1.Laadimise paikui ei ole piisavalt paljudes riikides nagu Eesti.
2.Kliimast, kui mägine oleneb kui palju saad välja pigistada km.
3. Valmistamisel kasutatakse rohkem vääris metalle
4. Kui roheline auto oleneb energia allikast
5. No kurat rohkem ei tea

Nagu sa mainisid kui palju nende metallide kaevandamine reostab.
Siis proovi korra ettevõtta kuidas nafta puurimine ja igasugu muu tegevust mis sinna kaasa läheb, et seda diislit või bensiini valmistada. Ja kui palju neid nafta laike meres ulbib.
Kui palju energiat kulutatakse, et valmistada igasugu käigukaste ja mootoreid transport jne…
Kui palju on olnud aega sisepõlemis
mootoritel odavneda ja kui kaua elektri auto seda teha on saanud.

Kas elektri autod päästavad maailma arvati mitte. Selleks, et kliimaga midagi ette võtta tuleks pindade liivastumise vastu võidelda ( Looma kasvatus ) , lõpetada raiskamine kasutada rohke taastuvat energiat või tuuma energiat. Austada loodust ja loomi.
Ok see läks nüüd nati käest ära aga milleni ma tahan jõuda on see, et elektri autod on õige suund. Ja miks peaks keegi tahtma midagi sellist maha teha millel on nii palju häid pooli.

Aga jah see minu arvamus.
Ma ei ole eriti sügavat uurimustööd teinud. Ainus asi, et kui artiklit kirjutad siis võtta mõlemad pooled ette mitte ainult negatiivsed.
Ok ma nüüd magama ära. Olge tublid. Kallid.

Kirjutas Ylle Rajasaar

Ylle Rajasaar — Sat, 05 Aug 2017 07:24:08 +0000

Vastus Erki-le. Aitäh! Kontrollime. Andmed pärinevad ETK-lt. Ise me neid numbreid välja ei mõelnud J

Kirjutas Erki

Erki — Fri, 04 Aug 2017 09:28:34 +0000

Väike parandus: “Möödunud aasta neljandas kvartalis moodustas taastuvenergia Eesti kogutarbimisest 17,9%”. Kust selline number? Eurostati andmetel oli TE osakaal energia lõpptarbimises 2015. aastal 28,6%.
Lisks: Otse Eleringi ‘Elektrisüsteemi kokkuvõte:2016’ väljaandest: “Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise arvestuses moodustas 2016. aastal kokku 15,1%”. Artiklis on mainitud 13,2%? – see on ilmselt mõeldud taastuvenergia osakaal üldtoodangust (mis Eleringi andmetel oli 13,6%!).