Kommentaarid Toomas Vabamäe: Eesti autokeel vajab põhjalikku, aga ettevaatlikku korrastamist kohta https://liikleja.ee/soiduauto/eesti-autokeel-vajab-korrastamist/ Eesti parim sõltumatu tehnikaportaal Fri, 27 Jan 2017 21:47:28 +0000 hourly 1 Kirjutas Heido Ots https://liikleja.ee/soiduauto/eesti-autokeel-vajab-korrastamist/#comment-2990 Fri, 27 Jan 2017 21:47:28 +0000 http://liikleja.ee/?p=12806#comment-2990 Käsikast on käsikäigukasti kontekstiellips, ei midagi erilist, kui täistermin on eespool tekstis lähedal. Aga kui kastidest edasi rääkida , siis kastikast lugedes võtab tükk aega taipamaks et jutt käib tegelikult pikapist. Mis küll sovetiajal (kui neid peaaegu ei “turustatud”) paraku mõneks ajaks ära solgiti, sest “kõik” kasutasid teadmatusest, mida sõna tähendab, teda hoopis teistsuguse auto kohta … Niipalju siis “kõikide” kõiketeadmisest. Kuid vabandust ironiseerimise pärast. See oli tingitud tundest, et kiputakse vaidlustama korrastatud, raamatuteski kasutuskõlblikku süsteemset terminoloogiat. Kui aga jutt oli vabadusest rääkida, nagu nokk kasvanud, värkstoas, autopoes ja miks mitte ka n-ö värvikas “elulähedases” ajalehe-ajakirjaloos, siis keegi (peale ametiau) ei saa kedagi kohustada rääkima-kirjutama teisiti kui ta omaenda harjunud kõnekeeles. Neutraalse asjaliku teksti puhul peaksid nõuded muidugi olema rangemad.

Nühamine versus kaapimine on üks igivana “Tartu-Tallinna vastasseisu” produkt. Antriebsschlupfi nimetati EPAs nühamiseks,Tallinna automehed on eelistanud kaapimist. Nii et kombainid pehmel põllul nühasid, autod poris või libedal kaapisid. Noorema põlvkonna lehekirjutajatele näivad mõlemad sõnad (või ka nähtus ise?) olevat üllatav avastus. Pole võimatu, kui Tartu termini põhjal esialgu tehtud –“vältimise seadeldisest” — või kuidas see jutustus kõlaski — lõuna pool vana vastasseisu toel jõutakse nt nühaväldikuni.

See kõik näitab, et ühise auto-kirjakeele suhtes tuleb asjasse tõsiselt suhtujatel muidugi ükskord kokku istuda (paremate ettepanekuteta juhuhaukujad seda kindlasti ei viitsi) ja kokku leppida niikuinii. Meid on meremeestest rohkem. Kui nemad hoolitsevad oma keele kasimise eest viimasel ajal kenasti, siis mispärast meie peaksime rahulduma juhuslike, omavahel haakumatute pudemetega nurgatagustest ja võõrastelt laudadelt?
Ka auto-kõnekeelsused vääriksid mõningat kooskõlastamist väljaannete vahel, muidu tekib see ühest vanast raamatust tuttav olukord, kus inimeste keeled läksid nii sassi, et töö jäi pooleli.
Odometr, muide, tuleb kirjutada kirillitsas, siis pole tal viga midagi, vene keeles on kreeka h puhul ikka kombeks see kas ära jätta või g-ga asendada (vrd historia — istoria, hipodroom — ippodrom, hippopotamus — gippopotam)
H.O.

]]> Kirjutas Mihkel https://liikleja.ee/soiduauto/eesti-autokeel-vajab-korrastamist/#comment-2684 Thu, 18 Aug 2016 09:39:57 +0000 http://liikleja.ee/?p=12806#comment-2684 Olen ka ise kahe suure autoettevõtte “tagatubades” istunud ja uue mudeli varustuse nimekirja tõlkimisel pead murdnud. Kui sul on vaja 20 ingliskeelset terminit kuidagi eesti keelde panna, siis tuleb mingi viis leida. Ja nii, et tavaline inimene aru saaks. Ja kui sa tahad tavainimese keeles rääkida, siis kasutad sõnu, mida “kõik” kasutavadja enam-vähem aru saavad – kaapeväldik ja käsikast sinna hulka kahjuks ei kuulu.

Humoorikas fakt: mõistet “odomeeter” pole eesti keeles ka tegelikult olemas. ÕSi andmetel on olemas sõna “hodomeeter”, aga soovitab kasutada sõna “läbisõidumõõdik”. Aga kõik räägivad ikka odomeetrist 🙂

]]>